Paguluskirjandus (1)

Sarnased õppematerjalid

7

ppt

Kalju Lepik

Kalju Lepik Keily Vollmann 9b  7. Oktoober 1920 ­ 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees  Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. · Tunn

Kirjandus

5

docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud N

Kirjandus

4

doc

Kalju Lepiku elulugu ja looming

esmased väljendused luulesõnas.Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 ­ 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi ­ modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas.

Kirjandus

18

doc

Kalju Lepik

3 Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 ­ 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi ­ modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas.

Kirjandus

13

doc

Gustav Suits ja Kalju Lepik

esmased väljendused luulesõnas.Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 ­ 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi ­ modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)