Pagulus - poolt ja vastu (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Pagulased

Eesti kirjutas sellele lepingule alla 1997. a. Lepinguga määratakse, et pagulane on väljaspool oma kodumaad viibiv isik, kellel on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks oma rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondlikku gruppi kuulumise või oma poliitiliste seisukohtade tõttu. Näiteks sõda, näljahäda, vaesus või loodusõnnetused üksinda ei ole ilma isikliku tagakiusamise hirmuta piisavaks põhjuseks, mille alusel võidaks anda inimesele pagulase staatuse. Kodusõja poolt tekitatud kriisiolukorda on siiski mitmetel juhtudel aktsepteeritud humaanse põhjusena ajutise maalviibimise loa andmisel. Kuigi ÜRO määratlus pagulasest tundub olevat üpris selge, on paljude riikide ametnikel raskusi täpselt väljas selgitada, kes on tõeline pagulane. See on eriti raske massina piirile ilmuvate inimeste puhul. Välismaalasi, ka pagulasi, puudutavad seadusemuutused Euroopa riikides toimuvad sageli vastavalt sellele, kui suur on immigrantide juurdevool.

Geograafia

4

pdf

Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid

2) Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. 3) Edendada soolist võrdsust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi. 4) Vähendada laste suremust. 5) Parandada emade tervislikku olukorda. 6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7) Tagada loodussäästlikum keskkond. 8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“ 3. teema Pagulus. Iseseisev töö 1. Mis on pagulus? Kes on pagulane? Otsi internetist Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist. Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid

Ühiskonnaõpetus

18

docx

“Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele”

taha tööd teha, on rassistlik, kuna neid, kes töötada ei taha, on Eestiski. Samuti ei saa süüdistada sisserännanuid massilises sigimises, sest kui Eesti naised nendega lapsi soovivad, on see igaühe vaba valik. Tööotsingul pagulased üksi ei jää – riik pakub neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv. „Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan.  Inimõigused on universaalne väärtus Inimõigused on universaalne väärtus, mida meil on moraalne kohustus tagada. Seda kohustust oleme lisaks kinnitanud mitmete rahvusvaheliste lepete läbi. Ometi ei taga me tänases Eestis pagulastele nii häid tingimusi, kui meilt nõutakse ja mida me suudaksime. Arvestades pagulaste minimaalset hulka, ei ole neile paremate tingimuste, näiteks keeleõppe, tagamine kulukas

Mikro ja makroökonoomika

6

docx

Pagulasprobleemid maailmas

rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa oma kodumaale pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole parenenud. Pagulane ei ole kindlasti immigrant, sest immigrant on vabalt lahkunud oma kodumaalt ja hakanud otsima paremaid elutingimusi. Immigrant saab igal hetkel oma kodumaale tagasi minna, kuid pagulase elu on ohus oma kodumaal. UNCRHi aruandest selgub, et 80% pagulastest on arengumaades, arengumaad võtavad vastu neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010. aasta ülemaailmseid suundumusi käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal pagulasi nii absoluutsete arvude poolest kui ka nende oma majanduse suurusega võrreldes. Kõige rohkem pagulasi on Pakistanis, Iraanis ja Süürias, vastavalt 1,9 miljonit, 1,1 miljonit ja 1 miljon. Pakistanis on mõju majandusele kõige suurem, sest riigis on 710 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta

Globaliseeruv maailm

9

pptx

Eesti pagulased

Eesti pagulased Pagulased, kes on Eestisse tulnud Pagulased o Isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. o Pagulasel puudub oma riigi kaitse. o Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda.  Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaig

Geograafia

2

odt

Kuidas lahendavad erinevad riigid pagulasprobleeme?

Kuidas lahendavad erinevad riigid pagulasprobleeme? Massimigratsioon on palju kõneainet pakkunud juba rohkem kui aasta. Esmalt rändekriis ja selle lahendamine, seejärel pagulaslaagrid ja humanitaarabi kättesaadavus kuni pagulasperedele uue elupaiga leidmiseni. Kõik see on mõjutanud erinevaid riike suuremal või vähemal määral. On riike kus põgenikke on lahkelt vastu võetud, kui ka neid, kus neid on tõrjutud kõrge aia ja relvastatud sõduritega. Ometi on pagulaskriis suur ja lahendamist vajav probleem paljudele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Riigid tegelevad paljuski tagajärgedega suutmata lahendada probleemi seal kust see alguse sai. Olen seto ja minu kodu asub Setomaal, paarikümne kilomeetri lähedusel Vene piirile. Ka setod, elades oma kultuuriruumis ja õigeusutraditsioonide järgi, on arutanud võimalike

Ühiskond

22

docx

Õigus taotleda asüüli

Euroopa  Liidu   liikmesriikide   vahelise   vastutuse   jagamisel.   Küsimuse   niisugune   asetus   on  õigustatud  –   kui   me   oleme ühinenud ühte liitu, peame olema ka teineteise suhtes solidaarsed. Ent siinkohal küsimused ei lõpe, vaid algavad. Kas me saame solidaarsusest ühtmoodi aru? Kas me saame nimetada solidaarsuseks ette antud kohustusi, kui […] Allikas 8. Omavalitsused ei taha pagulasi vastu võtta 06.09.2015 Sotsiaalministeeriumi   dokumendiregistrist   nähtub,   et   reedeks   oli   oma   võimekusest   pagulaste   vastuvõtmisel   teada andnud väike hulk kohalikke omavalitsusi. Tänaseks vastanud omavalitsuste selgitustest nähtub, et suuremal osal neist puuduvad pagulaste majutamiseks vajalikud eluruumid või kui vallas on mõni vaba sotsiaalkorter, soovitakse seda hoida kohalike elanike tarbeks.

Ühiskond

6

docx

Kaastekst: pagulaste siht-ja lähteriigid

aasta aprillis, kui viis laeva, milles oli pea 2000 migranti, kes lootsid Euroopasse jõuda, Vahemeres põhja läks. Kokku said surma umbes 1200 inimest. Olukorrad, mis hetkel pagulaskriisi süvendavad on kodusõda süürias, sõda Iraakis, Afganistaanis, Somaalias ja Darfuris. Inimesed põgenevad ka Eritreast, mis on üks represiivsema poliitikaga riike maailmas. Seal põgenetakse sunnitöö eest ning lisaks määramatu vastu tahtmist väeteenistusse võtmise eest. Slaid 4 (joonis): Konfliktid Süürias on endiselt üks suurimaid põhjusi rändekriisi jaoks, kuid ka jätkuv vägivald Afganistaanis, kuritegevus ja ärakasutamine Eritreas ja vaesus Kosovos on ajendiks, miks inimesed otsivad elupaika mujalt. Alates 2015. aasta jaanuaris on inimeste sissevool Euroopasse üle Vahemere olnud kõige suurem Süürialaste (48%), Afganistaanist (21%) ja Iraagist (9%) pärit. Slaid 5 (joonis):

Ühiskond

Kommentaarid (0)