kiusanud. 7. Kandidaadid liialdavad oma teadmiste ja oskustega. 8. Kandidaadid on liiga kinnised, kohmetud ja sõnaahtrad. 9. Kandidaat ei oska lühidalt ja konkreetselt välja tuua oma positiivseid isikuomadusi, mis tuleks selles ametis kasuks. 10. Kandidaat ei tea midagi ettevõttest, kuhu ta kandideerib. 11. Kandidaat ei suuda oma kandideerimishuvi veenvalt põhjendada. 12. Kandidaadi aktiivsus on väga madal, hoiakult passiivne või kergesti alistuv, ei ole tulemustele orienteeritud, ei küsi, pakutud teemadel ei soovi kaasa rääkida. 13. Kandidaadid jäävad hätta ka meelepäraste tööülesannete kirjeldamisega ning nägemusega, kuidas võiks taotletav ametikoht nende arengut mõjutada. Kasulikke netilehekülgi: www.vault.com (career intelligence) www.firstjob.ee www.taskuraha.info (vormistamised jms) www.cv.ee Soovituskirja kirjutamine
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute
väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. Viimase aja projekteerimistarkvara on toonud endaga kaasa uusi avastamisväärt võimalusi arhitektidele, inseneridele ja tööstus valdkondadele. Arvuti genereeritud mudelid on avanud uued võimalused tootmises ja ehitiste haldamises, et paremini planeerida, disainida, konstrueerida ja hallata hooneid ning rajatisi
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument
Tervise infosüsteemi oluliseimad teenused on digiretsept, digiregistratuur, e-labor, e-tõendid ja teenus sotsiaalkindlustusametile. Tervise infosüsteem on oluline nii patsiendi kui ka arsti seisukohalt. Patsiendi andmed on lihtsamini käideldavad ning eri raviasutuses arsti poole pöördudes ei ole vaja paberkandjal tervisekaarti ühest raviasutusest teise saata. Patsiendi jaoks on väga mugav näiteks digiretsepti teenus. 3.1. Digiretsept Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed ) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteeki minnes peab ravimi väljaostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument, kus on peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass
.................................................................................... 14 10.3D printer........................................................................................................ 16 11.Kasutatud materjalid....................................................................................... 17 3 1. Mis on printer? Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik
Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta. Failide puhul võivad metaandmeteks olla faili autor, loomise kuupäev, faili loomiseks kasutatud tarkvara jne. Selline info võib paikneda faili enese sees. 4. Miks on vaja dokumente registreerida organisatsioonis?
oma valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. Paberipõhise asjaajamise, dokumendihalduse ja paberdokumentide kõrval on elekt- rooniline asjaajamine, digitaalne dokumendihaldus ja digitaaldokumendid asutustes muutunud igapäevaseks reaalsuseks. Juba mitmeid kümnendeid otsitakse võimalusi, et sellistes keskkondades tekkinud teave oleks ja püsiks autentne ja usaldusväärne. „Lõplikku tõde” ehk kõiki rahuldavat lahendust pole veel leitud. Siiski ollakse ühel meelel, et ka digitaalse dokumendihaldusega kaasnevate riskide maandamiseks tuleb (vahest ehk enamgi) rakendada üldlevinud dokumendi- ja arhiivihalduse aluspõhimõtteid.
Kõik kommentaarid