Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid (0)

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž
Keskkonnakaitse õppetool
Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid
Referaat
Juhendaja
Tartu
Sissejuhatus
Paberi tootmise juures on palju erinevaid protsesse, kuid üheks probleemiks protsesside kirjeldamisel on see, kust maalt algab paberi tootmine. Kas algab puu istutamisest, ideega toota paberit või hoopiski metsa langetamisel tekkinud sobivate puude paberitootmisesse laskmisel. Käesolevas referaadis alustasime paberi tootmise uurimist puude langetamisest, kuna samast kohast alustasid ka paljud kasutatud allikad ning ilmselgelt oleks referaat liialtki pikaks läinud kui oleks alustanud puu istutamisest. Käsitleme teemat kuni paberi valmimiseni.
Teema valimise juures mängis rolli huvi metsatööstuse vastu, kuid arutelu käigus jõudsime selleni, et paberitootmine on ka huvitav, kuna selle kohta puuduvad eelnevad täpsed teadmised. Samas hõlmab ka paberi tootmine mõningaid metsatööstuse protsesse, mis oli hea viis ühendada algne huvi teise huvitava teemaga .
Leht ja okaspuu langetamine
Raielangitöödest on langetamine efektiivsuse seisukohast kõige kaalukam, samas kõige ohtlikum tööohutuse mõttes.
Langetamistehnika ja -suuna valikul tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid: puu liik, tüvemaht ja tüve kuju, võra mass ja kuju, tuule suund ning maapinna reljeef. Langetamine koosneb järgmistest operatsioonidest:

• Etteraie(langetussälk) määrab puu langemissuuna. Etteraie sügavus peaks olema u 1/5 kännu läbimõõdust ning etteraie nurk 60-90 kraadi. Suur etteraie nurk on vajalik selleks, et puu langetamine oleks võimalikult kaua kontrolli all.
  
• Langetuslõige tehakse ühe või mitme võttega sõltuvalt puu jämedusest, ilmastikust ja puu kaldest. Langetuslõige tehakse etteraiega samale tasapinnale või kuni 2 cm kõrgemale. Väike tasapindade vahe vähendab pideriba läbilõikamise ohtu.
  
• Pideriba jätmine. Pideriba võib nimetada metsuri elukindlustamiseks. Õige pideriba tagab , et langetatud puu kukub soovitud suunas. Pideriba jäetakse langetuslõike ja etteraie vahele. Pideriba paksus peaks olema 1/10 kännu läbimõõdust. See seaduspärasus kehtib kuni 40cm jämeduste puude puhul. Jämedamate puude korral peaks pideriba paksus olema 4-5cm.
  

Olulisemad langetusvõtted:

• Alusmetsa puud ja peenemad II rinde puud. Langetussuuna valikul ei mängi tuul, puu kalle ja võra mass erilist rolli, kuna neid puid on võimalik käega või õlaga suunata; sellest tulenevalt tehakse etteraie soovitud suunas ning langetuslõige ühe võttega.
  
• Suuremad puud. Kõigepealt tehakse etteraie, seejärel viiakse sae juhtplaat langetatava puu küljelt sisse, tasapindade vahe etteraie ja langetuslõike vahel peaks olema kuni 2cm, lõigatakse soovitud paksusega pideriba. Seejärel teostatakse langetuslõige ühe või mitme võttega. Selline viis tagab puu soovimatu langetamise kas kalde või tuule mõjul.