PUNANE HIIDKÄNGURU (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Känguru

Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla

Bioloogia

0

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

kõigepealt kavalat nõu ep oleks andnud, mille läbi vaenlased võrku langesid, või kui tema, jutustav sulane, isandat ep oleks vaenlaste keskelt surma suust välja raiunud, või kui tema, jutustav sulane, vaenlase kõige karusemat meest ep oleks maha sirutanud, mispeale teistel ülejäänutega kerge töö olnud? Nii kõnelesid ja valetasid sulased, et suu vahutas. Aga kõik ei rääkinud siiski puhast valet. «Te tunnete ju kõik Kuuno Rainthali,» alustas oma juttu tüvikas, punane mees, keda tema juuste ja habeme kärva pärast Rebase-Reinuks kutsuti. «Vaat' see on noormees, kelle pähe mõistuse poolest mahuks teisi päid tükki kümme halli habemega tükkis. Ja missugune sõdija! Ma ütlen, et . . . et . . . minagi tema ees araks läheksin . . . see on, ma ei pistaks plehku, sest mina ei pista kellegi ees plehku . . . aga nõnda nagu veidi kutistav oleks niisugusele vastu hakata.» «Hohohoo

Kirjandus

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)