Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

PSÜHHOLOOGIA ALUSED - sarnased materjalid

helepanu, hend, steem, aisting, htus, tluse, gemis, hika, hendus, eksperiment, rase, signaal, imet, sensoorse, nade, rritus, rvis, tete, seadusp, saator, nast, kujutlus, ldist, valivus, subjekt, tunnetusprotsessid, htuse, aistingud, heks, pulss, tajud, kontrast, saatori, mber, hilised, luprotsess, rval, fechner, rasuse, tunnetusprotsesside, kognitiivne
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.

Psühholoogia alused
80 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Eksperimentaatori ­ isik, kes aitab eksperimentaatoril korraldada topeltpimendamise protseduuri abiline Eksperimentaatori ­ isik, kes mõnda tüüpi eksperimentides (eelkõige sotsiaalpsühholoogilistes) kaasosaline esineb teistele katseisikutele katseisikuna, ent tegelikult aitab eksperimen- taatoril ajada katseisikuid eksiarusaamale katse tegelike eesmärkide või tingimuste suhtes Kordus- ­ eksperiment, mida sooritatakse selleks, et kontrollida kord kinnitust leidnud eksperiment hüpoteesi kehtivust samades või minimaalselt muudetud tingimustes (reeglina uutel katseisikutel) Uurimistöö eetika ­ üldiste eetiliste põhimõtete professionaalne järgimine ja rakendamine uurimistöö ettevalmistamisel, läbiviimisel ning tulemuste kasutamisel

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju ­ Tähelepanu ­ Mälu ­ Kujutlus ­ Mõtlemine ­ Fantaasia : Sensoorsed ­ Pertseptiivsed ­ Mnestilised ­ Intellektuaalsed ­ Meeleline tunnetus ­ aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus ­ Ärritatavus ­ evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja ­ iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus ­ mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ­ ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor ­ tundenärvi lõpmed Analüsaator ­ selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud

Ülevaade psühholoogiast
113 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam ­ sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus ­ info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess ­ aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja ­ Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Psühholoogia alused konspekt

kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonda. Närviprotsesside (er ja pid) vastastikune induktsioon – erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess. Tunnetusprotsessid Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.  Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus).  Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega.  Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile - ärritaja (meeleorganile mõjuja), ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess).  Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Püstitatakse hüpotees ning uuritakse nähtuste omaduste kohta kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse kas faktid on paikapidavad ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast faktid üldistatakse ja tehakse järeldus teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohtauue teooria või arendatud teooria kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uute faktide saamiseks kasutatakse järgmisi meetode: 1) eksperiment 2) vaatlus 3) vestlus, küsitlus 4) test Psühholoogiliste meetodite põhiline meetod on katse e eksperiment. Olukord, kus katse korraldaja püüab muutumatuna hoida teatud faktoreid v tegureid ning muuta sihipäraselt teisi faktoreid. Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et teha kindlaks selle toime teda huvitavale nähtusele on sõltumatu muutuja. Eksperimentaalsel meetodil on järgmised põhiliigid: 1) laboratoorne eksperiment

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus ­ meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline ­ kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline ­ kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid ­ intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim ­saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim ­ paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) ­ arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori

Psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Bachmann ja Maruste

muutuja ­ st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue ­ sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment ­ Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Sõltumatu muutuja ja sõltuv muutuja ­ Müra on sõltumatu muutuja ja selle toimel aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus ­ süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks

Sissejuhatus psühholoogiasse
272 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

-> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue ­ sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment ­ Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Sõltumatu muutuja ja sõltuv muutuja ­ Müra on sõltumatu muutuja ja selle toimel aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus ­ süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija

psühholoogia
48 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks nad on mõeldud. Uurimismeetodid peavad vastama ka reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina „kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa“.  Eksperiment ehk katse (laboratoorne ja loomulik). Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas

Sissejuhatus psühholoogiasse
98 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

vastuvõtlikkus sisendusele. TAJU Kõiki neid psüühilisi protsesse, mille abil inimene maailma tundma õpib, nimetatakse tunnetus- ehk kognitiivseteksprotsessideks. 10 Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud:  nägemisaisting

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

Psühholoogia muutus teaduseks,kui 1879.aastal rajas Wilhelm Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema teeneks loetakse,et kujundas filosoofilise psühholoogia umber teaduseks psühholoogiaks.Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi,mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega,rangete,objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega(nt eksperiment,testid) ja teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste

Psühholoogia
642 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Psühholoogia alused

murdub igasugune väliskeskkonna mõju. AISTINGUD AISTINGU MÕISTE Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnutuse lihtsaimaks vormiks,milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus,temperatuur,värv,heledus, valjus,suurus,maitse,lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast,kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast.Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. lihtsalt tõlgendades ­ on aisting meelelise tunnetuse lihtsamaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv , suurus, maitse, lõhn ja muu meid ümbritsev nähtus (taju). See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele-

Psühholoogia alused
30 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

psühholoogiaharudes) 4.Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod ­ kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. Teaduslik psühholoogia 1879. W. Wundt ­ katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja ) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.

Psühholoogia
49 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. Toimub psüühilise infotöötluse süsteemi vahendusel. Sõltuvalt sisust liigituvad: 1. Sensoorsed- esemete ja nähtuste üksikomadused. Aisting. 2. pertseptiivsed- (vastu võtvad). tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühiline tulem= taju. 3. mnestilised- (mälu). Mälukujundite loomine, ümberkujundamine. Suurem osa on passiivses ja varjatud seisundis. 4. intellektuaalsed- mõtlemisprotsessid, kajastuvad esmete ja nähtuste seosed, varjatult ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused.

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid ­ eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia ­ kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad. Esitab

Ülevaade psühholoogiast
182 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2

Psühholoogia
102 allalaadimist
thumbnail
28
docx

PSÜHHOLOOGIA

ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne. Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile. Kui stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis on tegemist KONTAKTSE MEELEGA.

Psühholoogia
39 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Psühholoogia küsimused ja vastused

Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks nähtust vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Positiivne korrelatsioon tähendab seda, et kui üks nähtus suureneb (kodus õppimisele kulutatud aeg), siis suureneb ka sellega seotud nähtus (õpitulemused muutuvad paremaks). Negatiivne korrelatsioon tähendab seda, et seos on pöördvõrdeline (inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad). 15. Mis on eksperiment? Selgitamaks põhjuslikke seoseid, tehakse eksperimente ehk katseid. Katse käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Laboratoorsete katsetega saab kontrollida igasuguseid võimalikke kõrval mõjusid. 16. Miks on konfidentsiaalsus ehk katseisikute privaatsus psühholoogi töös kõige olulisem eetikakoodeksi punkt? Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada. Nende mõtteid, tundeid, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. 17

Psühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks ­ psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad.

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem

Psühholoogia
67 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Psühholoogia osa ülevaade

*) Vaatlus meetod (kirjeldab mis toimub, mitte ei seleta) -) Enesevaatlus/introspektsioon (ei ole teaduslik meetod ja väga vana meetod) -) Mingi nähtuse või käitumise vaatlemine (fotograafia, film ­ väga täpne ja teaduslikum) *) Küsitlused -) Ankeedid -) Intervjuud *) Kirjand (või päeviku lugemine) *) Testimeetod -) Võimetetestid -) Isiksusetestid *) ... -) Korreletsioon ­ seos (uuritakse, mis moodi ja kas ta üldse on seotud mõne teise tunnusega) -) Eksperiment ehk katse ­ kontrollib, kas mingi hüpotees toimib või seatakse see kahtluse alla. Antiikaeg * Filosoofia sai alguse Vana-Kreekas umbes 3. saj e.Kr. Põhjuseks olid demokraatia ja valimised. * Vana-Kreekast on palju ajalooallikaid. * Lääne-psühholoogia on alati olnud umbisikuline, ida-psühholoogia on väga isikuline. -) Ida-psühholoogia eesmärk on olnud inimese arendamine, kasvamine.

Psühholoogia
39 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Ülevaade psühholoogiast

inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne. PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus.

Ülevaade psühholoogiast
43 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem.  Struktureerimata  Pool-strukteeritud  Strukteeritud  Loomulik vs labor  Osalus vs mitteosalus  Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia
116 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun