Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mirell Põlma
Õppematerjali autor
maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; “vahemaailm”; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos→ etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. Keskmes keele sünkrooniline uurimine. Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust→ tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend
Kvantiteedimaksiim : anna piisavalt infot. Relevantsismaksiim : anna asjakohast infot. Meetodimaksiim: ole arusaadav, konkreetne, järjekindel; väldi segasust, mitmetähenduslikkust. Intentsionaalsus: ,,S mõtles/vahendas sisu X-ga midagi" on võrdne ,,S kavatses lausungiga X toota teatud mõju kuulajatele selle kaudu, et kuulajad tunnevad selle kavatsuse ära". 26. Psühholingvistika valdkond. Keele omandamise uurimine psühholingvistika osana. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) · Laias mõttes psühholingvistika uurib: (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide
Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb, sest kuulajal on ootus, mida ei tohi petta. • Mitte-euroopa traditsioonid (India, Hiina, Araabia): üks „suur“ alguses, kelle saavutusi hiljem ei vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea. Kuid ka Sībawaihi süntaksile ei ole tolleaegses Euroopas võrdset. • Siiski need kolm traditsiooni katkesid. Tänapäeval on nendes maades täiesti euroopalik lingvistika. 4. Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); TERMINID: Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Platon
Nt ma tahan hüppama – kas sa tahad hüpata? Annab lapsele signaali veaohtlikust kohast. Aju saab vastava info, selekteerib seda ning paigutab mustrisse - kujuneb korrektne keel. Kk-sete laste puhul tuleb anda aega. Laps peab otsustama missuguse keele juurde sisend kuulub. Esineb keeleliselt ebakorrektset sisendit nt kas ma võima aidata oma laps kodus? – kas lubada või mitte? Biheivoristid ütlesid, et keele omandamine toimub matkimise teel – see on ammu ümber hinnatud. Kognitiivne psühholingvistika ütleb, et laps loob oma keele ise. Kui ema ei oska rääkida, ta ei räägi nagunii palju, lasteaias on veatu keel – domineerima jääb õige valik. Vanem annab oma õpisooviga lapsele signaali, et õppimine on oluline ja hea. Suhtumine on oluline – vanema püüdlused. Vigadega rääkiv vanem on küll pidurdav tegur, kuid õiget sisendit on rohkem ja laps saab sellest aru. Biheivoristide ei tohtinud olla vale/ebatäpset näidet, kogn.psl. arvab, et
Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust: 1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult 2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil 3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas
keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika uuritkase ainult keelt ennast eraldi; 2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2
o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus
6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid