Facebook Like
Hotjar Feedback

PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on psühhopaatia ?
  • Mis põhjustab psühhopaatiat ?
  • Millise määrani avaldub psühhopaatia lastes ?
  • Kuidas käsitletakse psühhopaatia mõistet reaalses maailmas ?
  • Mitmetahuline konstruktsioon ?
  • Millise määrani avaldub psühhopaatia lastes ?
  • Kui täpselt ennustavad psühhopaatia mõõtmed kriminaalset käitumist ?
  • Kui teiste vägivaldsete kurjategijate teod ?
  • Kui lähtuda ohtlikkusest ?
  • Mis piirini on psühhopaatsete kurjategijate ravimine eriline väljakutse ?
 
Säutsu twitteris

XXXXXX
XXXXXX
PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT
Referaat
Juhendaja :
XXXXXX
XXXXXX
2017

  • Sissejuhatus 3
    Psühhopaatia mitmetahuline kuvand 4
    Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta 5
    Mis on psühhopaatia? 6
    Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel 7
    Kolmekomponendiline mudel – definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine 8
    Kas psühhopaatia definitsiooni saab üldistada soo, rassi ja kultuuri üle? 9
    Mis põhjustab psühhopaatiat? 10
    Psühhopaatia erinevad variandid 11
    Millise määrani avaldub psühhopaatia lastes? 14
    Psühhopaatia seos vägivaldse ja muu kriminaalse käitumisega 16
    Kas psühhopaatseid inimesi saab ravida? 17
    Kuidas käsitletakse psühhopaatia mõistet reaalses maailmas? 19
    Poliitika mõjutused 20
    Kokkuvõte 23
    Kasutatud kirjandus 24
  • Sissejuhatus


    Psühhopaatia on raskekujuline isiksusehäire, mis võib avalduda näiteks kaastunde ja hirmu tundmise võime puudumises. Tegemist on nartsissistliku isiksusehäire vormiga , mille tunnusteks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine. Lisaks eelmainitule pakutakse psühhopaatide äratundmiseks veel arvukalt tunnuseid, kuid ühtne definitsioon puudub tänapäevani.
    Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade teadusartikli “Psühhopaatilised isikuomadused: lähendades teaduslikke andmeid ning avalikku poliitikat” (Psychopathic Personality: Bridhing the Gap Between Scientific Evidence and Public Policy) sisust. Artikli autoriteks on Jennifer L. Skeem, Devon L. L. Polaschek, Christopher J. Patrick ja Scott O. Lilienfeld ning artikkel avaldati 15. Detsembril 2011 Sage Journal’is.
    Teadusartikkel valiti lähtudes mõlema autori huvist niivõrd intrigeeriva valdkonna vastu. Referaadis antakse põhjalik ülevaade psühhopaatia mõiste kujunemisest, probleemidest seoses selle defineerimisega, psühhopaatia erinevatest kuvanditest, psühhopaatia ravist ja sellest tulenevatest mõjutustest.
  • Psühhopaatia mitmetahuline kuvand


    Enamus inimesi arvab teadvat, kes või mis on “psühhopaat”, kuid vaid vähesed psühholoogilised terminid kutsuvad samaaegselt esile nii suurt huvi ning valestimõistmist. Laiale avalikkusele jääb psühhopaatia tihtipeale halvasti mõistetavaks kontseptsiooniks, peegeldades lapsepõlve hirme ja inimestes peituvat kurjust. Isegi teadusringkondades on probleeme psühhopaatia defineerimisel. Seda, et psühhopaatia kujutamine on väga mitmekesine ning osaliselt kokkulangev võib näha järgnevatest iseloomustustest.
  • Korporatiivne psühhopaat. Ta on manipuleeriv , ähvardav, kui üllatavalt šarmantne. Need indiviidid on võimelised, vaatamata implusiivsusele ning antisotsiaalsusele, tõusma karjääriredelil ning saavutama edu ja kuulsust . Näiteks Bernard Madoff, New Yorki börsimaakler ja investeerimisanalüütik, kes pettis aastate jooksul investoritelt välja miljardeid dollareid.
  • Pettur. Paljud Hollywoodi filmid kujutavad psühhopaate osavate petturitena. Frank Abagnale, Jr., kelle elul põhineb film Catch Me if You Can”, on suurepäraseks näiteks. Kasutades ära oma karismat, verbaalset intelligentsus ning tavatult küpset välimust teeskles ta edukalt mitmeid ameteid ning oli osav tšekkide võltsija.
  • Sarimõrvar. Laiale avalikkuse seostub termin “psühhopaat” enamasti kurikuulsate sarimõrvarite, näiteks Theodore Bundy ja Charles Mansoniga. Rohujuuretasandil seostub psühhopaatia äärmusliku vägivallaga, kuid minnes süvitsi on näha, et need individuaalid kasutasid ära nii oma intelligentsust kui ka sotsiaalseid oskuseid, et pahaaimamatuid ohvreid surma meelitada.
  • Krooniline kurjategija . Veel üheks psühhopaatia kuvandiks on n-ö krooniline kurjategija. Nad on närvilised, kergesti ärrituvad ning vihastuvad indiviidid, kes räägivad enda olukorras väga enesekesksel moel. Iseloomulik on pärast vanglast/kinnipidamisasutusest vabanemist raskete kuritegude toimepanemine.
    Kõigil neil neljal iseloomustel on mõned sarnased jooned, kuid nad erinevad üksteisest tunduvalt just määratlemisest olulistest aspektides . Selline lahknemine tõstatab keerulise küsimuse psühhopaatia kohta – millised omadused kuuluvad psühhopaatia juurde ja millised mitte. Psühhopaadid ning ilmselt ka “psühhopaatia” kui termin on seetõttu kirjeldatavad kui kameeleonid.
  • Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta


    Enne töö põhiosa juurde siirdumist tuleb peatuda mõnel peamisel müüdil ning väärarusaamal seoses psühhopaatiaga. Kuigi psühhopaatia definitsioonid on erinevad ning kohati isegi vasturääkivad, valitseb teatud aspektides üksmeel, mis psühhopaatia ei ole. Järgnevalt peatutakse põgusalt viiel levinud väärarusaamal.
  • Psühhopaatia on vägivalla sünonüüm. Tavainimese jaoks võib termin “psühhopaat” kergesti seostuda kurikuulsate sarimõrvaritega. Eriti kuna meediakajastuses käivad sõnad “psühhopaatsus” ja “tapja” tihtipeale käsi-käes. Sellest hoolimata võivad psühhopaatsed indiviidid olla vägivaldse minevikuta ning süüdimõistmata.
  • Psühhopaatia on psühhoosi sünonüüm. Tulenevalt arvatavasti sõnade “psühhopaat” ja “psühhootiline” sarnasusest eeldatakse, et psühhopaadid on ebaratsionaalsed ning reaalsustajuta. Mõnikord võivad psühhopaatilised iseloomujooned esineda koos psühootilisuse sümptomitega, kuid tavapäraselt erinevad psühhopaadid tugevalt psühhootilistest isikutest. Enamasti on psühhopaadid ratsionaalse mõtlemisega, viirastusteta ja orienteeruvad oma ümbruskonnas hästi. Lisaks on indiviidi, kes panevad toime kuritegusid , peaaegu alati teadlikud, et nad on midagi valesti teinud.
  • Psühhopaatia on antisotsiaalse isikuhäire ( Antisocial Personality Disorder ASPD) sünonüüm. ASPD on ametlik diagnoos , mille tunnusteks on antisotsiaalne , kriminaalne ja mõnikord ka vägivaldne käitumine, mis ulatub tagasi lapsepõlve või varajasse teismeikka. DSM-III ja DSM-IV (American Psychiatric Association ’s Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) märgivad, et psühhopaatsust võib võrrelda ASPD diagnoosiga, kuid täpseks vasteks ei ole piisavalt korreleeruvaid näitajaid.
  • Psühhopaadid sünnivad psühhopaatidena. Tänapäevane arusaam geneetika ning väliskeskkonna mõjudest käitumise kujunemisele eitab hüpoteesi, et psühhopaadid “sünnivad sellistena”. Psühhopaatiat põhjustavad erinevad etioloogilised ning väliskeskkonna mõjutused.
  • Psühhopaatia on ravimatu . Arvamus, et psühhopaatia on ravimatu on väga tugevalt juurdunud, mistõttu on seda valdkonda väga vähe uuritud. Mõnes viimase aja empiirilisest tööst nähtub, et psühhopaatsed kalduvused võivad muutuda. Näiteks on noored ja ka täiskasvanud, kes on kõrgete testi skooridega, intensiivse ravi korral suutnud parandada oma käitumismaneere.
  • Mis on psühhopaatia?


    Psühhopaatia defineerimine on üks psühholoogia teaduse kõige põhilisemaid küsimusi. Psühhopaatiat, nagu ka kõiki teisi psühholoogilisi konstruktsioone, ei ole võimalik taandada ühele kindlale idikaatorile. Ühe indikaatori otsimise asemel tasub psühhopaatiat võtta kui mitmekordse ning järk-järgult areneva mõõtena. Psühhopaatia uurimine on toimunud enamjaolt sarnaselt teiste psühholoogia valdkondade uurimisel, kuid esineb ka teatavaid erinevusi. Näiteks on psühhopaatia tuvastamisel kõige olulisemat rolli mänginud vaid üks valideeritud tööriist – PCL-R (Psychopathy Checklist–Revised), mistõttu on tõstatunud probleem abivahendi ning diagnoosi võrdsustamisest. Oluline on meeles pidada, et PCL-R testi skoor võrdub psühhopaatiaga samal määral kui IQ-test intelligentsusega.
    Ajalugu. Kaasaese lääne psühhopaatia konseptualiseerimine saab alguse 1800. aastatel Pineli ning Pritchardi töödest. Siin kohal on märkimisväärne, et termin “psühhopaatia” võeti kasutusele alles 19. sajandi lõpus Saksa psühhiaatri J. L. Kochi poolt. Koch rakendas psühhopaatiat, vastupidiselt tänapäevasele kasutusele, neuroosile, vaimsele alaarengule ja paljudele teistele isiksuse häiretele.
    Varajased kirjeldused psühhopaatiast on mitmesugused. Kirjeldustes esinesid teiste hulgas, näiteks: hoolimatu käitumine, karisma , enesekindlus, sotsiaalne domineerivus , tähelepanu otsimine, veenvus , brutaalsus, emotsionaalne külmus ning teiste pidev ärakasutamine. Need erinevad kirjeldused aitasid kaasa kaasaegse psühhopaatia definitsiooni vastuolude tekkimisele.
    Nüüdisaegsed arusaamad psühhopaatiast tulenevad Ameerika psühhiaatri Hervey Cleckley klassikalisest uurimusest “The Mask of Sanity”. Cleckley’l oli laiaulatuslik kogemus psühhiaatriliste patsientidega töötamises, mis oli talle abiks häire paremal selgitamisel ning piiritlemisel. Kuna Cleckley töötas peamiselt oma patsientiga, ei kirjeldanud ta psühhopaate kui vägivaldseid, ohtlikke või õelaid. Ta leidis, et kahju mida nad teistele põhjustasid, tulenes nende pinnapealsest ning saamatust iseloomust. Psühhopaatia sidumine raskete kuritegudega tuleneb McCord ja McCordi ning Robinsi töödest, kuna nemad töötasid peamiselt kurjategijatega. McCordide konseptsioon psühhopaatiast on tugevalt häiritud, väljapaistvateks omadusteks: teistest vaenulik võõrandumine, kalkus, impulsiivsus ja vägivaldsus. Kuigi McCord ja McCord vaatlesid pidevat kuritegelikku käitumist indiviidide puhul, kellel olid nimetatud iseloomujooned, ei pidanud nad sellist käitumist vältimatuks.
    Kaasaegne operatsionaliseerimine. Tänapäeval koosneb psühhopaatia mõõde peamiselt kliiniliste hinnangute skaaladest ja enesehinnangu skaaladest. 1970ndate aastate lõpus töötas Kanada psühholoog Robert Hare välja kahekümne kahest artiklist koosneva PCL-R-i. Seda tööriista on alates 1985. aastast pidevalt parandatud ning praeguseks hetkeks on see muutunud kõige enam kasutatavaks ja laialdasemalt tunnustatud psühhopaatia hindamisvahendiks. PCL-R loodi, et koondada psühhopaatia ühtse konstruktsioonina, kuid koosneb siiski eristatavatest alaskaaladest, mida kirjanduses nimetatakse faktoriteks. PCL-R koosneb inimsuhete
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #1 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #2 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #3 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #4 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #5 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #6 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #7 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #8 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #9 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #10 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #11 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #12 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #13 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #14 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #15 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #16 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #17 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #18 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #19 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #20 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #21 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #22 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #23 PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED-LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 330392 Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    õiguspsühholoogia
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    194
    pdf
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    26
    pdf
    Õiguspsühholoogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun