PSÜHHOLOOGIA ALUSED (0)

1 HALB
 
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise
seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse
ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid
seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas
väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja
vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle
objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.
PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS
2. Psühholoogia jaguneb:
Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata
praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja
inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub see individuaalse ja sotsiaalse kogemuse
omandamise arvelt. See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide,
eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades
üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist
eelteaduslikku psühholoogiat või kohata kogenud ja hea tähelepanuvõimega arstide, juristide,
õpetajate, ettevõttejuhtide, taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures. Eelteaduslik psühholoogia
suudab nii mõndagi psüühilist nähtst või käitumise seaduspärasust paremini või üldsuse jaoks
veenvamalt seletada ja ennustada kui teadus. Selle psühholoogia nõrkuseks on aga halb
verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.
3. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed
probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust psühholoogiast
erineb ta süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest. Põhifunktsioon tänapäeval on
tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inim-ühiskonna tarbeks, oluliste
gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide
lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Lisaks tunnetusteooriale on
filosoofilise psühholoogia olulisteks probleemideks filosoofiline antropoloogia ning vaimseid
protsesse uurivate neuroteaduste metodoloogia.
4. Teaduslik psühholoogia- on kõige hilisema tekkeajaga. Eristavaks jooneks on teadmiste suur
usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt
mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine (sh
matemaatilis- statistiliste kriteeriumite alusel) ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute
uurijate poolt ning eri aegadel juhul, kui eeltingimused on samad. Kui varasemates
eksperimentides ja testides on saadud mingid üldkehtivad tulemused, siis samasuguste
olukordade või inimeste omaduste taasilmnemisel saame väga suure tõenäosusega ennustada
käitumist ja reageeringuid.
5. Teoreetiline psühholoogia on nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoogiale
aluseks ja lähtekohaks. Teoreetilisema orientatsiooniga harud: üldpsühholoogia;
psühhofüsioloogia; neuropsühholoogia; sotsiaalpsühholoogia; arengupsühholoogia
6. Rakenduslik psühholoogia- rakendus psühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia
psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste
probleemide lahendamiseks. Rakenduslikuma orientatsiooniga
psühholoogiaharud:
tööstuspsühholoogia; kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; õigus-psühholoogia;
pedagoogiline psühholoogia; militaarpsühholoogia; personali-ja kutsepsühholoogia;
organisatsioonipsühholoogia; reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia);
eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; spordipsühholoogia.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
PSÜHHOLOOGIA ALUSED #1 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #2 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #3 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #4 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #5 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #6 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #7 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #8 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #9 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #10 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #11 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #12 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #13 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #14 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #15 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #16 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #17 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #18 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #19
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi Õppematerjali autor

Mõisted

teema 1, psyche, teaduslik psühholoogia, eristavaks jooneks, teoreetiline psühholoogia, rakenduslik psühholoogia, eripsühholoogia, psüühilised protsessid, üldine olek, eksperimentaalselmeetodil, laboratoorsele eksperimendile, vestlus, sisalduvale informatsioonile, üldpsühholoogia, patopsühholoogia, eksperimentaalpsühholoogia, teema 2, algne objekt, määratud tervikuga, psühhodünaamiline perspektiiv, teema 5, teema 6, aistingul, abstraktne, psühhofüüsika, erinevatel tajumodaalsustel, süntesteesia, kontrast, omaduseks, titngitud refleksid, taju konstantsus, sisendus, hallutsinatsioon, identifikatsioon, refleksioon, empaatia, stereotüpiseerimine, aktsentueerimine, projektsioon, küllalt levinud, protsessile, unustamine, reprodutseerimine, reminstsentsi nähtus, hüpermneesia, plokkskeem 1, plokkskeem 2, semantika, morfeem, süvastruktuur, sapiri, vene keeles, erikeel, hääle tekkimiseks, sisekõne, suuline, afektiivne, monoloog, assotsiatiivne eksperiment, fooniandmed, afaasia, wernicke piirkond, lihtsaim mõõt, teema 12, eneseregulatsioon, tahte funktsioonid, tahteakt, motivatsioone teke, apraksia, internaal, internaalidel, teema 13, teema 14, orienteerumisrefleks, sensoorne, motoorne, filtreerimine, paralleelne töötlus, järjestikune töötlus, tugevnemises, metronoomiplõksatusi, konsentratsioon, tähelepanu organisatsioon, refraktaarsus, ülerahvastusefekt, filtriteooria, tähelepanu tüübid, eelisteks, vaikne uni, hingamine, aktiivne uni, äsjasündinul, silmaliigutused, hingamine, anesteesia, teema 15

Sisukord

  • PSÜHHOLOOGIA ALUSED
  • TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
  • Eelteaduslik psühholoogia
  • Psüühilised protsessid
  • Psüühiliste seisundite
  • Psüühilised omadused
  • TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU
  • Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane
  • Psühhodünaamiline perspektiiv
  • Biheivioristlik lähenemine
  • Humanistlik lähenem
  • Bioloogiline lähenemine
  • Kognitiivne lähenemine
  • TEEMA 5- VAJADUSED JA MOTIIVID
  • TEEMA 6- AISTINGUD
  • Mõjutavad
  • Adaptsioon
  • Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju
  • Hallutsinatsioon
  • Inimesetaju mehhanismid
  • Sotsiaalse stereotüübi
  • TEEMA 8- MÄLU
  • Mälu mõistest
  • Mälu neurofüsioloogilised alused
  • Desoksüribonukleiinhapet
  • Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus
  • Mäluprotsessid
  • Mälu liigid
  • Mälu kui infotöötlus
  • Praiming
  • Anomaalsed mälunähtused
  • Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
  • Pealtnägijate/tunnnistajate ütlused ja mälupsühhooogia
  • TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA TEEMA 10- MÕTLEMINE
  • Kõne
  • Semantika
  • Vahendatud tunnetus
  • Mõiste
  • Foneem
  • Morfeem
  • Pindmine struktuur
  • Süvastruktuur
  • Sapiri-Whorfi hüpotees
  • Erikeel
  • Keele ökonoomia
  • Kõne mehhanismid
  • Kõne liigid
  • *sisemine
  • *välimine
  • Suuline
  • Kirjalik
  • Kõne funktsioonid
  • Assotsiatiivne eksperiment
  • Afaasia
  • Broca piirkond
  • Wernicke piirkond
  • Kõne mitteverbaalsed komponendid
  • Kõne paraverbaalsed tunnused
  • TEEMA 12- TAHE
  • TEEMA 13- TUNDMUSED JA EMOTSIOONID
  • TEEMA 14- TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS

Teemad

  • Psühholoogia
  • Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest
  • Psühholoogia jaguneb
  • Filosoofiline psühholoogia
  • Teaduslik psühholoogia
  • Teoreetiline psühholoogia
  • Teoreetilisema orientatsiooniga harud
  • Rakenduslik psühholoogia
  • Rakenduslikuma orientatsiooniga
  • psühholoogiaharud
  • Psüühika
  • Eksperiment
  • Vaatlus
  • Vestlus
  • Test
  • Küsitlus
  • Üldpsühholoogia
  • Psühhodiagnostika
  • Psühhofüsioloogia
  • Sotsiaalpsühholoogia
  • Diferentsiaalpsühholoogia
  • Arengupsühholoogia
  • Patopsühholoogia
  • Kognitiivne psühholoogia
  • Eksperimentaalpsühholoogia
  • štaltpsühholoogia
  • Lühidalt öeldes geštaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene
  • tajub tervikut
  • Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade
  • summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on
  • määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed
  • Humanistlik psühholoogia
  • Kognitiivne psühholoogia
  • Informatsioonitöötlus
  • suur ja väike, hele ja tume
  • Kontrastinähtus pole juhuslik
  • Taju üldmõiste
  • on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tugineb aistinguile, sõltub
  • varasematest kogemustest, emotsioonidest, mõtlemisest ning eeldab tähelepanu
  • Taju omadused
  • Mõtestatus
  • valivuse
  • konstantsus
  • apertseptsiooniks
  • ökoloogiline põhjendatus
  • Väärtaju
  • Inimese tajumine
  • Inimesetaju mehhanismid
  • identifikatsioon
  • refleksioon
  • empaatia
  • stereotüpiseerimine
  • aktsentueerimine
  • oreooli(halo)efekt
  • esmamulje efekt
  • projektsioon
  • Üksikute tajuliikide erisusi
  • Vormitaju
  • Alkoholi mõju retseptiivsetele protsessidele
  • Meeldejätmine
  • Säilitamine
  • Endel Tulving
  • Reprodutseerimine
  • Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel
  • Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel
  • Tahteline ja mittetahteline mälu
  • Mälu liigitused taju liikide põhjal
  • Keel
  • Kõne
  • Semantika
  • Vahendatud tunnetus
  • Mõiste
  • Foneem
  • Morfeem
  • Pindmine struktuur
  • Süvastruktuur
  • Sapiri-Whorfi hüpotees
  • Erikeel
  • Keele ökonoomia
  • Kõne liigid
  • *sisemine
  • *välimine
  • Suuline
  • Kirjalik
  • afektiivne
  • dialoog
  • monoloog
  • Kõne funktsioonid
  • Assotsiatiivne eksperiment
  • Afaasia
  • Broca piirkond
  • Wernicke piirkond
  • Kõne paraverbaalsed tunnused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

53
doc
90
doc
106
pdf
20
docx
107
docx
26
doc
51
docx
36
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto