PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR (0)

5 Hindamata
 
I OSA
PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
Teema 1
Psühholoogia ­ on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.
Eelteaduslik ­ Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste,
omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt
tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP
teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.
Filosoofiline ­ põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine
inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste
(olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede
genereerimine.
Teaduslik ­ Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne
defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult
objektiivne ja range mõõtmine
Teoreetiline ­ metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks.
Rakenduslik ­ kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks
KOLM VAALA ­ filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika.
Psüühika ­ väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju
tegevuse tulemus, selle funktsioon.
Psüühilised protsessid ­ vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:
a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus,
mäluprotsessid, mõtlemine)
b. Emotsionaalsete protsessidena,
c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena
Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad
teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha),
seejärel aga unustab.
Psüühilised seisundid ­ inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside
kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed,
1
vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise
tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile.
Psüühilised omadused ­ konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad
inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu,
suunitluse jm. seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused,
huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab
ennustada käitumist või reageerimisviisi.
Hüpotees ­ püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite
abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda ->
kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast
(uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja ­ st fakt pole artefakt)
-> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse
kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus
hüpotees.
Uurimismeetodite reliaablusnõue ­ sama meetod peab andma samades või väga
lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna.
Eksperiment ­ Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose.
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #1 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #2 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #3 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #4 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #5 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #6 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #7 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #8 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #9 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #10 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #11 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #12 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #13 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #14 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #15 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #16 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #17 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #18 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #19 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #20 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #21 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #22 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #23 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #24 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #25 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #26 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #27 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #28 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #29 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #30 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #31 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #32 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #33 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #34 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #35 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #36 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #37 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #38 PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR #39
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kirss667 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI
  • PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
  • Teema 1
  • Psühholoogia
  • Eelteaduslik
  • Filosoofiline
  • Teaduslik
  • Teoreetiline
  • Rakenduslik
  • KOLM VAALA
  • Psüühika
  • Psüühilised protsessid
  • Psüühilised seisundid
  • Psüühilised omadused
  • Hüpotees
  • Uurimismeetodite reliaablusnõue
  • Eksperiment
  • Sõltumatu muutuja ja sõltuv
  • Vaatlus
  • Retrospektisoon
  • Vestlus
  • Küsitlus
  • Objektiivtestid
  • Projektiivtestid
  • Küsitlus, küsimustikud
  • Üldpsühholoogia
  • Psühhodiagnostika
  • Psühhofüsioloogia
  • Psühhofüüsika
  • Sotsiaalpsühholoogia
  • Diferentsiaalpsühholoogia
  • Arengupsühholoogia
  • Patopsühholoogia
  • Kognitiivne psühholoogia
  • Eksperimentaalpsühholoogi
  • Positiivne korrelatsioon
  • Negatiivne korrelatsioon
  • PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU
  • Teema 2
  • Animism
  • Idealistlik psühholoogia
  • Materialistlik psühholoogia
  • Dualistlik psühholoogia
  • Biheiviorism
  • Psühhoanalüüs
  • Freudism
  • Neofreudism
  • Analüütiline psühholoogia
  • Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga
  • Humanistlik psühholoogia
  • Informatsioonitöötlus
  • PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK
  • KÄSITLUS
  • Teema 3
  • Ärritatavus
  • Difuusne närvisüsteem
  • Ganglioosne närvisüsteem
  • Sensoorne staadium
  • Pertseptiivne staadium
  • Instinkt
  • Vermimine
  • Kogemus
  • Intellektuaalne käitumine
  • Teadvus
  • Võime eristada tegelikkuse olulisis tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi „siin ja
  • Eesmärgilisus. Planeerimine, iseenda ja teiste käitumise ettenägemine. Aja
  • Ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine
  • Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Kui loom
  • Mitteteadvustunud psüühika
  • TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid
  • Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele
  • Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused
  • Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku
  • Eneseteadvus
  • inimese psüühika“
  • Minapilt
  • Fenomeniline teadvus
  • Teadvuse kontiinum
  • PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES
  • Teema 4
  • Närvisüsteem
  • Somaatiline
  • Tsentraalne
  • Perifeerne
  • Vegetatiivne
  • Sümpaatiline
  • Parasümpaatiline
  • Aferentne
  • Eferentne
  • Sensoorne
  • Motoorne
  • Närvikiud
  • Neuron
  • Sünaps
  • Erutus ja pidurdus
  • Refleks
  • Tingimatu refleks
  • Tingitud refleks
  • Operantne õppimine
  • Närviprotsesside jõud
  • Närviprotsesside tasakaal
  • Närviprotsesside liikuvus
  • Yerkesi ja Dodsoni seadus
  • Kõrgema närvitegevuse tüübid
  • Introvertsus
  • Ekstravertsus
  • Aeglane ja kiire uni
  • Hüpnoos
  • VAJADUSED JA MOTIIVID
  • Teema 5
  • Vajadus
  • Orgaanilised vajadused
  • Funktsioonivajadused
  • Sotsiaalsed vajadused
  • Vaimsed vajadused
  • Esteetilised vajadused
  • Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama
  • Motivatsioon
  • Motiiv
  • Motiivide konflikt
  • Motivatsiooniseisundid
  • Hoiakud
  • Sotsiaalne hoiak
  • TUNNETUSPROTSESSID
  • AISTINGUD
  • Teema 6
  • Tunnetusprotsessid
  • Aisting
  • Sensoorsed
  • Pertseptiivsed
  • Mnestilised
  • Intellektuaalsed
  • Meeleline tunnetuse
  • Loogiline tunnetus
  • Ärritaja
  • Erutus
  • Retseptor
  • Analüsaatori
  • Aistingud
  • Kontaktsed
  • Distantsed
  • Eksterotseptiivsed aistingud
  • Interotseptiivsed aistingud
  • Propriotseptiivsed
  • Tundlikkus
  • Läved, absoluutsed läved
  • Eristusläved
  • Signaalide avastamise teooria
  • Aistingu latents
  • Adaptsioon
  • Positiivne adaptsioon
  • Negatiivne adaptsioon
  • Selektiivne adaptsioon
  • Sünesteesia
  • Kontrast
  • Daltonism
  • Kanapimedus
  • PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID
  • Teema 7
  • Taju mõtestatus
  • Üldistav
  • Eristav
  • Taju valivus
  • Objekt ja foon
  • Apertseptsioon
  • Ajutine apertseptsioon
  • Taju konstantsus
  • Ökoloogiline põhjendatus
  • Illusioonid
  • Hallutsinatsioonid
  • Kausaalne atributsioon
  • Identifikatsioon
  • Refleksioon
  • Empaatia
  • Stereotüüp
  • Aktsentueerimine
  • Sotsiaalne stereotüüp
  • Järjestuse efekt
  • Positiivne oreool
  • Negatiivne oreool
  • Ajataju
  • MNESTILISED TUNNETUSPROTSESSID
  • MÄLU
  • Teema 8
  • DNA, RNA
  • Konsolideerumine
  • Kui K perioodi jooksul aju talitust järsult häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki
  • Meeldejätmine/omandamine
  • Assotsiatsioonid
  • Assotsiatiivne eksperiment
  • Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine
  • Mnemotehnika /mnemoonika
  • Mälu maht
  • maagiline arv“
  • Komp (känk)
  • Säilitamine
  • Repressioon
  • Organisatsioon, skeem
  • Retroaktiivne interferents
  • Proaktiivne pidurdus
  • Negatiivne induktsioon
  • Reprodutseerimine (ammutamine)
  • Äratundmine
  • Meenutamine
  • Reministsents
  • MÄLULIIGID
  • Motoorne
  • Emotsionaalne
  • Kujundiline
  • Sõnalis-loogiline
  • Sensoorne (ülilühiajaline) mälu – ikooniline mälu
  • Lühimälu
  • Püsimälu
  • Semantilise mälustruktuuri mudel
  • Protseduurimälu
  • Semantiline mälu
  • Episoodiline mälu
  • Operatiivmälu
  • Praiming
  • Vaegmälu
  • Eidetism
  • Sünesteesia
  • Amneesia
  • III osa
  • TEGEVUSE REGULATSIOON
  • KUJUTLUS JA FANTAASIA
  • Teema 9
  • Kujutlus
  • Fantaasia
  • Assotsiatiivsed seosed
  • Ideomotoorika
  • Kujutluseliigid
  • Aktiivne
  • Passiivne
  • Perseveratsioon
  • Reprodutseeriv
  • Intuitsioon
  • Kujutluse eksperimentaalne uurimine
  • Mentaalne rotatsioon
  • INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID
  • MÕTLEMINE
  • Teema 10
  • Mõtlemine
  • Süllogism
  • Mõtlemisoperatsioonid
  • Mõtlemisvormid
  • Induktsioon
  • Deduktsioon
  • Mõtlemisliigid
  • Diskursiivne
  • Intuitiivne
  • Reproduktiivne
  • Produktiivne
  • Tahteline
  • Tahtmatu
  • Heuristika
  • Insait
  • Inkubatsioon
  • Illuminatsioon
  • Verifikatsioon
  • Funktsionaalne fikseeritus
  • Rigiidsus
  • otsustuste puu“
  • Lateraalne mõtlemine
  • Vertikaalne mõtlemine
  • KEEL JA KÕNE
  • Teema 11
  • Kõne
  • Semantika
  • Konnotatiivne tähendus
  • Foneem
  • Morfeem
  • Süntaks
  • Pindmine struktuur
  • Süvastruktuur
  • Sapiri-Whorfi Hüpotees
  • Erikeel – argoo
  • Keele ökonoomia
  • Kõne mehhanismid
  • Kõne liigid
  • Sisemine
  • Välimine
  • Suuline
  • Kirjalik
  • Afektiivne
  • Kõne funktsioonid
  • Afaasia
  • Broca piirkond
  • Wernicke piirkond
  • Kõne mitteverbaalsed komponendid
  • Kõne paraverbaalsed tunnused
  • EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID
  • Teema 12
  • Voluntarism
  • Eneseregulatsioon
  • Impulsiivne
  • Tahteline
  • Abuulia
  • Apraksia
  • Kontrollikese
  • Internaal
  • Eksternaal
  • TUNDMUSED JA EMOTSIOONID
  • Teema 13
  • Tundmused
  • Emotsioonid
  • Tundmuslik toon
  • Idiosünkraasia
  • Steenilised tundmused
  • Asteenilised tundmused
  • Tundmuste ambivalentsus
  • Amygdala
  • Atributsioon
  • Emotsionaalsed seisundid
  • Meeleolu
  • Ärevus
  • Stress
  • Frustratsioon
  • Afekt
  • Psühholoogiline
  • Patoloogiline
  • Hüpohondria
  • Afektogeenne situatsioon
  • TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS
  • Teema 14
  • Tähelepanu
  • Kui protsess
  • Kui seisund
  • Orienteerumisrefleks
  • Tähelepanu liigid
  • Tahtelisjärgne
  • Sensoorne
  • Ideaalne
  • Fokaalne (fokusseeritud)
  • Jagatud
  • Popout
  • Tähelepanu omadused
  • Valivus
  • Püsivus
  • Jaotuvus
  • Ümberlülitatavus
  • Kõikuvus
  • Kontsentratsioon
  • Tähelepanu organisatsioon
  • Esmasuse printsiip
  • Tähelepanu silmapilgutus
  • Refraktaarsus
  • Tähelepanu tüübid
  • Vaikne uni
  • Aktiivne uni
  • ISIKSUS JA SOTSIAALSED SUHTED
  • Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
  • Teema 15
  • Isiksus
  • Isiksuse omadused
  • Temperament
  • Vaimsed võimed
  • Iseloom
  • Väärtused
  • Eksternaalsus
  • Internaalsus
  • Loovus
  • Subjektiivne heaolu
  • Elamusteotsing
  • Maskuliinsus ja feminiinsus
  • Agressiivsus – kui
  • Isiksuse teooriad
  • Psühhodünaamilised
  • Tunnusjoone teooriad
  • Faktoranalüüs
  • Ekstravertsus ja introvertsus
  • Neurootilisus
  • Psühhootilisus
  • Suur viisik“
  • Kognitiiv-käitumuslikud teooriad
  • Humanistlikud – ja fenomenoloogilised teooriad
  • Intelligentsustestid
  • Valiidsus
  • Reliaablus
  • Intelligentsuse faktorid
  • Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus
  • Isiksusetestid
  • Objektiivsed
  • Projektiivsed
  • Agressiivsused teooriad
  • Instinktiteooriad
  • Frustratsiooni-agressiooni teooria
  • Sotsiaalse õppimise teooria
  • Agressiivsust soodustavad tingimused
  • Isiksuse patoloogia
  • Normi mõiste
  • Häired
  • Hoiaku komponendid
  • Afektiivne
  • Kognitiivne
  • Käitumuslik
  • Hoiakute funktsioonid
  • Kognitiivse dissonantsi teooria
  • Hoiakute mõõtmine

Teemad

  • Test
  • taltpsühholoogia
  • Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga
  • tutvumist, ette omaks võetud)
  • autonoomne
  • eferentse närvisüsteemi
  • Sellel käsitlusel on ka puudused)
  • sättumus
  • Taju
  • Kujutluseliigid
  • Loov
  • Keel
  • kujuneb peamiselt kasvatuse ja töötamise käigus
  • Emotsionaalsed seisundid
  • Tähelepanu liigid
  • Tähelepanu omadused
  • Isiksuse omadused
  • Isiksuse teooriad
  • Isiksusetestid
  • Hoiaku komponendid
  • Afektiivne

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

40
doc
51
docx
107
docx
53
doc
90
doc
20
docx
106
pdf
88
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto