PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR (0)

I OSA
PSÜHHOLOOGIA  ÜLDKÜSIMUSI
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID,  PRINTSIIBID  JA STRUKTUUR
Teema 1
Psühholoogia – on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.
Eelteaduslik –  Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste,
omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt
tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP
teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.
Filosoofiline  –  põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine
inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste
(olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede
genereerimine.
Teaduslik – Eristavaks  jooneks  teadmiste suur  usaldusväärsus , mille tagavad mõistete täpne
defineerimine  ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult
objektiivne ja range mõõtmine
Teoreetiline – metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks.
Rakenduslik  – kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks
KOLM VAALA – filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika.
Psüühika – väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju
tegevuse tulemus, selle funktsioon.
Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:
a.
Tunnetusprotsessidena ( aistingud ,  tajud , tähelepanuprotsessid,  kujutlus ,
mäluprotsessid, mõtlemine)
b. Emotsionaalsete protsessidena,
c.
Toiminguid  käivitavate ja suunavate protsessidena
Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad
teadvustamata   tasandile . (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha),
seejärel aga unustab.
Psüühilised  seisundid  – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside
kulgemise  eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed,
1
vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise
tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile.
Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised  erijooned . Iseloomustavad
inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu,
suunitluse jm. seisukohalt. Nt võimed,  temperament , iseloom, isiksuse  suundus  (vajadused,
huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või  eelduseks , mis lubab
ennustada käitumist või reageerimisviisi.
Hüpotees  – püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite
abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda ->
kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast
(uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud  muutuja  – st fakt pole  artefakt )
-> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse
kohta -> uue teooria või teooria arendatud  variandi  kontrollimiseks püstitatakse uus
hüpotees.
Uurimismeetodite reliaablusnõue – sama meetod peab andma samades või väga
lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna.
Eksperiment   – 
Võimaldab  manipulatsioonide  abil  selgitada  põhjus-tagajärg  seose.