PSÜÜHIKA EKSAM (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on psüühika ?
  • Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad ?
  • Miks on aju just selline ja mitte teistsugune ?
  • MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD ?
  • Mis on kõigil meeltel ühist ?
  • Mis on meelte töös erinevat ?
  • Mis on meelte töös erinevat ?
  • Mis tagab parema MEELDEJÄTMISE ja miks ?
  • MILLE POOLEST REŽIIMID TEINETEISEST ERINEVAD ?
  • Mida väidab Yerkes-Dodson’i seadus ?
  • Mis on lähenemismotivatsioon ja mis on eemaldumismotivatsioon ning milliste emotsioonidega need ennekõike seostuvad ?
  • Milliseid emotsionaalseid näoväljendusi peetakse universaalseteks ja miks ?
  • Milliseid kehalisi muutusi kumbki haru esile kutsub ?
  • Millistest komponentidest emotsioonid koosnevad ning mis on nende funktsioonid ?
  • Mis kelleajal ma hommikul tõusen ?
  • Milline on taju roll tegevuses ?
  • Milles seisneb liigutustega seotud ajupiirkondade somatotoopiline ülesehitus ?
  • Mis on kogemuslik empaatia ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid ?
  • Kuidas on teadvust defineeritud ?
  • Millist informatsiooni töötleb töömälu fonoloogiline komponent (phonological loop) ?
  • Mis roll on töömälu keskse kontrolli komponendil (central executive) ?
  • Kuidas on teadvust defineeritud ?
  • Millistes teadvuse seisundites võib inimene viibida ?
  • Kuidas neid tuvastada ?
  • Kui ühtäkki libiseb kruvikeeraja käest. Mida ta sel hetkel tunneb ?
  • Mis on keele õppimise motivatsiooniks ?
  • Milline järgnevatest ei ole Baddeley ja Hitchi töömälu mudeli component ?
  • Kui inimene paneb silmad kinni ja visualiseerib Maa kujutist siis võib pidada seda : ( see oli vale kvaasitajuliseks kogemuseks) 39. Millistest järgmistest juhtudest tekib seos neutraalse stiimuli A ja tingimatu stiimuli B vahel ?
  • Milline lause ei vasta tõele ?
  • Kui üldse saab rääkida universaalsetest töömälu mahtudest ,siis on need 4 pluss/minus 1 ühikut. 54. Milline oluline teadmine töömälu ajumehhanismi kohta avastati neuropsühholoogias ühte tuntud ajukahjustusega patsienti -H.M.I ?
 
Säutsu twitteris
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS
Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist.
Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on.
Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik.
LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad.
MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul.
INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm.
KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon , neuraalne representatsioon).
ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA ! Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi).
DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA
I plokk : Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid , mediaalne uusaju koor
II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla - , kiiru- ja oimusagar
III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar
UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS
Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada.
1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand . II PLOKK
2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena ( representatsioonid ), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK
3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK
4. Info integreerimine – kuidas erineva päritolu ja vormiga info üheaegne esindatus töömälus ja väljaspool seda võimaldab luua uut teavet (mõtlemine). III PLOKK
5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK
6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks ( motivatsioon ) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt ( emotsioonid ). I JA III PLOKK
7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK
MEELED JA TAJU
John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa!
Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature.
[Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus)
Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias:
  • Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed
  • Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised
  • Vanus Haistmine Maitsemeel
    Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine ( söömine , joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm)
    Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon ) 2. Sensoorne adaptatsioon .
  • Meelelundite talitlus
    Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor  aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad.
    Närvisüsteem „tõlgib“ ( kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
    Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.
    Sensoorne kvaliteet
    Sensoorne intensiivsus
    Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria ( Müller ) 2. Mustriteooria
    Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.
    Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad.
    Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel
  • Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud
    Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides. Vereringesse jõudnud alkohol difundeerub sisekõrva poolringkanalitesse ning muudab seal oleva vedeliku viskoossust ja tihedust .
    Kinestees/propriotseptsioon (lihasmeel)
    Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega.
    Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel
    Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon ! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega.
    Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund , retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel
    Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit. [Mis on inimkõrvale esitatud 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus), heli valjuse detekteerimise alumiseks piiriks.] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides.
    Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis
    Amplituud : iga õhumolekuli rõhu hulk järgmisele õhumolekulile
    Keerukus : helilainete kuju, süstemaatilisus
    Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeetrid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm)
    Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad)
    Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “ kitsas ” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine
    Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum)
    Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos
    Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas
    Silmaliigutused - Tahtlikud ( Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2. Tahtlik vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 3. Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine).
    Nüstagmus – kontrollimatud pidevad sakaadilised silmaliigutused (signaal tuleb ajust , aga see on tahtmatu ).
    Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.
    Cone ( koonus , kolvike, kolbrakk) – sagedustundlik (värvide eristamine), aktiveerub vaid kõrge heleduse korral
    Rod (kepike) – valgusvoo tugevusele tundlik (heledus)
    Nüktaloopia (hämaruspimesus) - Vähese valgustuse korral või pimedas on nägemine häiritud. Kepikeste düsfunktsioon .
    Hemeraloopia (päevapimesus) - Mõõduka ja suure valgustuse korral on nägemine häiritud. Koonuste düsfunktsioon.
    Sissetuleva info muutumine ja kohandamine algab juba retseptoritest, aga see sõltub sellest, mil moel info retseptorini jõuab. Info “moondumise” välised mõjutegurid: olulised on kontrastid - stiimulite vastastikmõju ajas (nt sensoorne adaptatsioon) ja vastastikmõju asukohas (nt lateraalne pidurdus).
    Lateraalne pidurdus – neuronite vahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust.
    Akromatopsia ( värvipimedus ): kaasasündinud (koonuste düsfunktsioon) või omandatud (ajukahjustus).
    Aisting (sensation) Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt )
    Taju - Psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt )
    Taju on protsess, mis organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks
    Aisting (sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid
    Taju on protsesside hulk, mille abil me tunneme ära, organiseerime ja saame aru väliskeskkonna stiimulite tekitatud aistingutest
    Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund ) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest
    Tajuprotsess on... ... pidevalt muutuv ... dünaamiline
    Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine (perceptual parsing).
    Grupeerimise [terviku(te) moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed).
    Geštaltprintsiipe - Ühendatus Sarnasus Lähedus Ühine (taust) ala Suletus Hea Jätkuvus
    Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada – tausta ja objekti eristamine. Oluline on tajuja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole.
    Tajuline püsivus (perceptual constancy) – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon , suurus vm).
    Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise
    Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale
    Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt
    Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku
    Representatsioonid ja keel
    Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid , mõisted, skeemid , stsenaariumid.
    Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega.
    Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk) individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui). • Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega.
    Assotsiatsioon Objekt – mõiste seos ; Mõiste – tunnuse seos; Mõistetevahelised seosed
    Propositsioon on seos objekti ja omaduse vahel
    Skeem täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid . Skeem esitab eelkõige teadmisi. Skeemil on oluline roll sündmuste meeldejätmisel ja mõistmisel.
    Keel on inimesele omane märgisüsteem. • Keel on suhtlemisvahend, mille vahendusel antakse edasi kultuuri. • Keel on viitav ja selle mõistmine järeldustel põhinev. • Lähtudes evolutsioonilisest psühholoogiast on ka keel arenenud kohastumuslike probleemide lahendamiseks
    Suhtlemine põhineb koostööl ja algne suhtlemine põhineb oskustel, mis esialgu toetasid teisi funktsioone: – Koondatud tähelepanu ( joint attention ) – Teadmine teiste meeleseisundist (theory of mind) • Suurenenud koostöö tekitas vajaduse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    PSÜÜHIKA EKSAM #1 PSÜÜHIKA EKSAM #2 PSÜÜHIKA EKSAM #3 PSÜÜHIKA EKSAM #4 PSÜÜHIKA EKSAM #5 PSÜÜHIKA EKSAM #6 PSÜÜHIKA EKSAM #7 PSÜÜHIKA EKSAM #8 PSÜÜHIKA EKSAM #9 PSÜÜHIKA EKSAM #10 PSÜÜHIKA EKSAM #11 PSÜÜHIKA EKSAM #12 PSÜÜHIKA EKSAM #13 PSÜÜHIKA EKSAM #14 PSÜÜHIKA EKSAM #15 PSÜÜHIKA EKSAM #16 PSÜÜHIKA EKSAM #17 PSÜÜHIKA EKSAM #18 PSÜÜHIKA EKSAM #19 PSÜÜHIKA EKSAM #20 PSÜÜHIKA EKSAM #21 PSÜÜHIKA EKSAM #22 PSÜÜHIKA EKSAM #23 PSÜÜHIKA EKSAM #24 PSÜÜHIKA EKSAM #25 PSÜÜHIKA EKSAM #26 PSÜÜHIKA EKSAM #27 PSÜÜHIKA EKSAM #28 PSÜÜHIKA EKSAM #29 PSÜÜHIKA EKSAM #30 PSÜÜHIKA EKSAM #31
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Greeta Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sellest materjalist saab vastused TÜ psüühika aine kohta ning kokkuvõtte materjal
    liigutus , töömälu , emotsioon , emotsioonid , representatsioonid , plokk , visuaal , olend , komponent , meenutamine , ajukoor , kooma , unustamine

    Mõisted

    psüühika põhifunktsioonid, info vastuvõtmine, info representeerimine, info talletamine, info integreerimine, käitumise juhtimine, eesmärgipärasus, meeltest, tasakaalumeel, haistmismeel, müoopia, pupilli refleks, nüstagmus, kontrastid, lateraalne pidurdus, geštaltprintsiipe, binokulaarne disparaatsus, vastavusprobleem, mentaalsed representatsioonid, mentaalsed representatsioonid, mentaalsed representatsioonid, assotsiatsioon objekt, propositsioon, evolutsioonilisest psühholoogiast, sotsialisatsioon, sapir, info talletamine, praiming, implitsiitseks mäluks, meenutamine, kujutlus, unustamine, unustamine, tingimist, töömälu efektiivsuses, suunamine informatsioonile, hüpoteetilisus, mõtlemisel, mõtlemisprotsessi ratsionaalsus, liigutuste korrigeerimine, mentaalne mudel, abstraktsed mõisted, empaatia, eneseregulatsioon, elamus, tõlgendus, lähenemismotivatsioon, sümpaatiline närvisüsteem, treening, prefrontaalne piirkond, premotoorne piirkond, premotoorne piirkond, motoorne piirkond, liigutust algatada, liigutuse planeerimisel, vaatlusõpe, kogemuslik empaatia, fonoloogiline komponent, töömälu visuaal, ärkvelolek, deliirium, häiritud, somnolents, soopor, stuupor, kooma, fonoloogiline komponent, soopor, stuupor, hämarolekuseisund, sensoorses homunkuluses, kirjeldatud olukord, mälusooritus, sensoorne kodeerimine, karli rakkudes, planeerimise fraasis, notsistseptor, pudeli avamise, loomaliikidel, probleemilahendus, otsutamine, loovmõtlemine, mälusüsteemis asetsevat, hermanni illusioon, tuletuslik empaatia, kogemuslik empaatia

    Sisukord

    • Aitab objekte
    • RHK-10
    • Millist informatsiooni töötleb töömälu fonoloogiline komponent (
    • Millist informatsiooni töötleb töömälu visuaal-ruumiline komponent (
    • Mis roll on töömälu keskse kontrolli komponendil (
    • Kuidas on teadvust defineeritud?
    • Millistes teadvuse seisundites võib inimene viibida? Kuidas neid tuvastada?
    • Deliirium
    • Somnolents
    • Soopor
    • Stuupor
    • Kooma
    • Hämarolekuseisund
    • Transs
    • Hüpnootiline seisund
    • -kraadise nurga all
    • Notsistseptor – valutundlikkus
    • Eneseteadvus
    • Lühiajaline hoidla
    • B ilmub enamasti pärast A-d
    • Semantilise ja episoodilises
    • Kujundid on kõikidel inimestel

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    148
    docx
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    10
    doc
    Psühholoogia eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !