peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laengud on vastupidise märgiga. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud
R kaugus pöörlemisteljest Töö ja energia A töö F jõuvektor s nihkevektor nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel F jõu suurus s nihke pikkus Kiiruse muutmiseks vajalik töö ja kineetiline energia v kiirus A töö F jõu suurus s nihke pikkus 4 a kiirenduse suurus m mass v kiiruse suurus t aeg Ekin kineetiline energia Elektrostaatilise jõu ületamiseks tehtav töö ja potentsiaalne energia F jõu suurus 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus r laengutevaheline kaugus F jõuvektor ds nihe dA elementaartöö ds nihke suurus nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel Epot potentsiaalne energia Q proovilaeng q välja tekitav laeng elektrostaatilise välja potentsiaal U pinge d laengu tee pikkus E väljatugevuse suurus
g 9,8 t 0,61 t2 t F = mgh = 4 9,8 3 = 120 J gt 2 9,8t 2 s vo t 2t 3,0 2 2 13. Keha liikumishulk on 8.0 kg m/s, kineetiline energia 16 J. Leida keha kiirus ja mass. p = mv v = 4 m/s ; e = mv2/2 m = 2kg 14. Leida 5.0 m kõrguselt vabalt langeva keha kineetiline energia ja potentsiaalne energia 2.0 m kõrgusel, kui keha mass on 3.0 kg. Ep h1 mgh1 147 J Ep h2 mgh2 58,8 J Ek h2 Ep h1 Ep h2 88 J 15. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Mgh = mv2/2 h = v2/2g = 20,4m 16. 200-grammise massiga keha visatakse üles algkiirusega 50.0 m/s. Leida keha potentsiaalne energia 2.0 sekundi pärast.
siinid, mida mööda haamer liigub, avaldavad talle hõõrdejõudu 60 N. Arvutada: (a) kiirus, millega haamer langeb vaiale; (b) keskmine vaiale avaldatav jõud. 59. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? 60. Jooksja, kelle mass on 50.0 kg, peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 15.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada? POTENTSIAALNE ENERGIA JA MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUS 61. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Kasutada mehaanilise energia jäävuse seadust. 62. Poiss sõidab rulaga rambil, mis kujutab endast poolikut ringjoont raadiusega 3.0 m. Poissi ja rulat võib koos vaadelda punktmassina 25 kg ja hõõrdumisega ei arvestata. A) Leida poisi kiirus rambi põhjas. B) Leida jõud, mis mõjub talle rambi põhjas. 63. Te soovite liigutada oma 40
Vastus: lennuki ühe mootori võimsus on 49,3 MW 60. Jooksja, kelle mass on 50.0 kg, peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 5.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada? Lahendus: m = 50 kg h = 443 m t = 15 min = 900 s P=? / , kus töö saab avaldada – antud juhul ja , seega leiame antud juhul võimsuse , = = 241,2 W POTENTSIAALNE ENERGIA JA MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUS 61. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Kasutada mehaanilise energia jäävuse seadust. Lahendus: Palli ülesviskamise hetkel on palli energia kineetiline ja avaldub , palli kõige kõrgemas punktis on palli energi potentsiaalne ja avaldub , saame võrratuse
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2
maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2.Mis on loodusteaduslik meetod? Kirjelda seda. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. 3.Too näiteid ajaloolistest pikkuse, pindala, ruumala, massi ühikutest. 1 toll – pöidlalüli pikkus, = 2,54 cm 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus, 1 jalg – jalalaba pikkus, 30,48 cm 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini, 53,3 cm 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe, üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga 1 penikoorem = 7,468 km 1 toll = 2,54 cm 1 jard = 0,9144 m 1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4.SI-süsteemi põhiühikud
Kõik kommentaarid