POPKUNST (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

pdf

Suur-teeleht

Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroon

Loodus õpetus

44

ppt

Tai Kuningriik

TAI KUNINGRIIK Globaliseeruv maailm Koostas: Tartu 2015  Tai  Riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel.  Tai on populaarne turismimaa.  Tai  Pindala: 514 000 km²  Elanikke: 66 405 000  Pealinn: Bangkok  Rahaühik: baht  1 baht on 0,02 eurot. Bangkok  Valitsev monarh  Kuningas Rama IX  Ametis viimased 69 aastat.  On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos.  Rahvastik  Linnades elab 20% rahvastikust.  80% tegeleb peamiselt põllumajandusega.  Tootlikus:  Riis - 20 miljonit tonni aastas  Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas  Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas  Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas  Kliima  Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini.  Talv

Geograafia

4

docx

Itaalia

Itaalia Itaalia on vabariik ja see asub Euroopas. Itaalia asub Apeniini poolsaarel, 800 km merre ulatuv saapakujuline saar. Maismaapiir on tal Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveitsiga. Valdav osa maast on mägine, põhjas asetsevad Alpid. Pealinn on Rooma. Itaalias räägitakse itaalia keelt. Rahaühik on euro. Reisi pikkus võiks olla umbes kaks nädalat. Itaalia külastamiseks on kõige sobilikum aeg suvel, sest siis saab rannamõnusi nautida. Itaaliat külastades peaks ka kindlasti ära käima sportautode muusemumis Roomas, sest Itaalia toodab maailma kuulsamaid, kiiremaid ja kalleimaid sportautosi nagu Ferrari, Lamborghini, Maserati jne. Ferrari muuseumi aadress on: Via Dino Ferrari, 43, 41053 Maranello, Modena Modena, Itaalia. Itaalias valmis ka esimene kiirtee. Itaalia külastamist võiks alustada Milanost ja lõpetada Sitsii

Geograafia

8

pptx

Baruto

Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-

Inglise keel

11

ppt

“Neetud” - Kristel Kriisa

“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist  Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola.  2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli.  Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja.  2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal.  Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana.  Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes oli

Kirjandus

16

ppt

Madis Kõiv esitlus

Madis Kõiv  Madis Kõiv  Sündinud 5.detsembril 1929.  Suri 24.septembril 2014.  Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof.  Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail.  Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega.  Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna.  Looming  "Faehlmann"  "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl."  "Endspiel: laskumine orgu."  "Aken"  "Kolm näitemängu"  "Küüni täitmine"  Tunnustused  - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor.  - Tartu aukodanik.  - Kultuuri elutööpreemia (2008)  - Riigivapi teenetemärk.  Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc  Kasutatud materjal  http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv  http://www.

Ajalugu

12

docx

Malta rahvastik

Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Rahvastik Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013  Sissejuhatus Minu valitud referaat Malta kohta sisaldab informatsiooni Malta riigi, keele, rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada.  Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest­ Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub

Geograafia

24

odt

Aafrika pärismaalaste kultuur, kombed, traditsioonid, igapäevaelu

Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed....................................................................................................................................5 Naiste tööd.....

Kultuur

Meedia

Kommentaarid (0)