POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia ?
  • Palju nt võrreldavalt soomeugri ja indogermaani keeltes ?
  • Millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku ?
  • Mida ma võin teada ?
  • Mida ma pean tegema ?
  • Millele ma võin loota ?
  • Mis püüavad tegelikkust (paremaks ?
  • Kuidas see on seotud mitteolemisega ?
  • Mis on tõde ja missugused omadused tal on ?
  • Milline on ses olukorras tõene teadmine ?
  • Mis on riik, milline on selle loomus ja otstarve ?
  • Kui teistel? Kas ,,vaba mehe vabadusel vabal maal" on mingeid piire ?
  • Mispärast niimoodi ?
  • Kuidas õnnelikuks saada ?
  • Kuidas meeltele kättesaamatut ideede maailma üldse uurida ?
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012
Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia
harudega ja poliitikateadusega.
Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see
filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad
paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide
nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia
haru.
Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja
üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta
,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja
vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti
korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult samalaadsed küsimused võidakse erinevates
filosoofiasüsteemides sõnastada sootuks erinevas mõistelises ja keelelises rüüs. Üsna tavaline
on olukord, kus erinevates filosoofiavooludes hoopiski puuduvad ühised mõtetomavad
lähenemisviisid ja probleemiseaded.
Teisalt on filosoofia suhteliselt eraldiseisev, kõrge autoriteediga vaimse tegevuse valdkond
ühiskonnas ning pika ja kuulsusrikka ajalooga õppeaine ülikoolides. Filosoofia ei ole teadus,
kunst, mütoloogia, religioon, teoloogia, õigusteadvus, poliitiline teadvus, kõlblusteadvus,
argiteadvus, aga ta on kõigi nendega mitmes plaanis seotud. On arusaadav, et niisugust rikast
ja mitut laadi siiretega osalust vaimumaailma arhitektoonikas ei olegi võimalik ühe, kahe või
enama asjakohase üldist tunnustust leidva määratlusega (definitsiooniga) hõlmata. Kõik
sissejuhatavad filosoofiamääratlused on seega möödapääsmatult tinglikud, formaalsed ja
aineala tegeliku rikkuse kohta väheütlevad. Rohkem kõnelevad need määratlused siis, kui
nende lugejatel, nende üle mõtisklejatel, on juba mõningane kogemus kokkupuudetest
filosoofiaga olemas. Niisiis: sissejuhatavad (etteantavad) määratlused filosoofia kohta on
didaktiliselt üldiseks orienteerumiseks vajalikud, ent selgemaks, sügavamalt mõistetavaks,
saavad asjad ikka tegeliku töö tulemusena filosoofiaga tutvumisel.
Eksimist kartmata võib väita, et kõik enam-vähem normaalse psüühikaga inimesed on
filosoofiaga enne seda teadlikult õppima asumist kokku puutunud. Enamgi veel, mõndagi
filosoofiast, filosoofilist on meisse paratamatult mingil viisil lausa sisse imbunud. Nimetame
siinkohal vaid kolme seoseliini. Igasugune keel kätkeb endas teatud metafüüsikat ­ olemise
struktureerimist sellele keelele eripärasel viisil. Mõistestiku ja grammatika erijooned (aga kui
palju nt võrreldavalt soomeugri ja indogermaani keeltes?) mõjutavad tajuprotsesse, samuti
mõtlemist kui protsessi ja mõtete esitamist. Teiseks. Filosoofiliselt koolitamata tavainimese
igapäevamõtlemises on kinnistunud mitmesugused usud: usk selle kohta, et teatud asjad,
olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest
me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused
põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma.
Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja
väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib
süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas
teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile
küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal,
vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete
formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika.
Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib
inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta.
Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget?
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #1 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #2 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #3 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #4 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #5 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #6 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #7 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #8 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #9 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #10 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #11 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #12 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #13 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #14 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #15 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #16 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #17 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #18 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #19 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #20 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #21 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #22 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #23 POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt #24
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jyrgen01 Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012
  • Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia
  • harudega ja poliitikateadusega
  • Mis on filosoofia?
  • Olla või mitte olla?
  • Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad
  • Filosoofia on mõtetes hõlmatud ajastu, oma aja vaimne kvintessents (Hegel, Marx)
  • Filosoofia on vastusteotsimine inimese olemise peamistele küsimustele: Mida ma võin teada?
  • Mida ma pean tegema? Millele ma võin loota? Mis on inimene? (I. Kant)
  • Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain)
  • Filosoofial puudub oma spetsiifiline ja läbiv uurimisaine (vrd matemaatikaga!); filosoofiline
  • arutlus võib käivituda kultuuriruumi mistahes punktist. Filosoofia on pigem „ükskõik mille
  • Tõesti
  • Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega
  • filosoofia võib olla nii õpetus, teadmiste süsteem, vaimumaailma maakaart kui ka
  • professionaalne vaimne teraapia intellektuaalsete umbsõlmede lahti(h)arutamisel
  • ontos)
  • episteme
  • gnoseo
  • praxis
  • theoria, praxis ja poiesis
  • techne
  • behavior
  • action, intentional action)
  • analüütilisele
  • filosoofiale
  • kontinentaalfilosoofia
  • poliitikafilosoofia
  • puzzle
  • Politics
  • sisendipoliitika
  • Policy
  • väljundipoliitikat
  • Polity
  • public affairs)
  • power
  • over)
  • pover to
  • arvamusi
  • filosoofia
  • poliitika, poliitiline
  • raison d` etre
  • poliitiline
  • mõtlemine, poliitikateadus, politoloogia, poliitikateooria, riigiteadused, võrdlev poliitika
  • valitsemisteadus
  • policy´it
  • public
  • public administration
  • Kirjandust
  • Antiikaja poliitilised õpetused
  • polis
  • klassikaline
  • logos, seadus, substants, põhjus, ideaal
  • naturalism
  • väga tihe vastasseos poliitiliste ja eetiliste ideede vahel
  • antiikne poliitiline mõtlemine oli teleoloogiline: nii inimesed kui loodus on
  • loodud ja elavad kindla eesmärgi nimel
  • polis
  • eudaimonia
  • stabiilsus
  • Platoni poliitiline õpetus
  • kosmoloogilisus
  • Politeia“
  • anamneesis
  • polis
  • mimesis
  • polises
  • Politeias
  • Seadused
  • demose
  • Aristotelese poliitiline õpetus
  • praxise
  • telos
  • theoria
  • techne´
  • know-how
  • potentia)
  • actus
  • Induktsioon on järeldamise viis üksikult üldisele; järeldamine antud klassi ühe
  • osa elementide teadmise põhjal kogu klassi kohta. Deduktsioon on üldist laadi
  • eeldusväidetest vähem üldise väite loogiline tuletamine
  • praxisè
  • praxis
  • lik olend
  • zoon politikon
  • kandev
  • olend
  • praxis`t
  • praxisteks
  • Näib, et igal kunstil ja igal uurimistööl, aga ka
  • igal praktilisel tegutsemisel ja valikul on suundumus mingi hüve poole, seetõttu on öeldud
  • õigesti, et kõigel on suundumus hüve poole (tlk. Anne Lill)
  • eudaimonia
  • Eudaimonia
  • attitude
  • praxise
  • Polise
  • Polisè
  • eudaimonia
  • telos`
  • Polis
  • telos`t
  • telos
  • polis`e
  • Polis`
  • Valitsejate arv õiged valed
  • politeia
  • theoriat
  • politeia
  • Politeia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

87
doc
22
doc
59
pdf
51
docx
20
docx
990
pdf
343
pdf
126
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto