PIKISAAGIMINE KETASSAEGA (0)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide m�

Puiduõpetus

32

pdf

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid.

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja

Ehitus

36

doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse.

Tisleri eriala

8

doc

Elektrilised käsitööriistad

- Kõiki reguleerimistöid ja saelehe vahetamist tehke vaid pärast pistiku eemaldamist vooluvôrgust. - Enne saagimise alustamist veenduge, et saetav materjal on kindlalt kinnitatud, saeteel puuduvad kôrvalised esemed ja saelehe liikumiseks on piisav ruum. - Lükake saagi ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab sae tööiga. - Kasutage korras saelehti, kinnitage need korralikult. - Saelehe purunemise vältimiseks sisekontuuride saagimisel eemaldage saag materjalist pärast mootori seiskumist - Ärge töötage vihmas vôi lumesajus, vältige vedelike sattumist saele - Ärge maandage saagi. - Ärge töötage vigase lüliti, pistiku, juhtme, ringselt sädelevate süsiharjade, isolatsioonipôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibaratsiooniga, samuti plahvatusohtlikus või keemiliselt aktiivses keskkonnas. - Töö lõpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust. Ettevalmistamine tööks: - Kontrollige kôikide detailide kinnitust, sae tööd

Tööohutus ja tervishoid

11

docx

LÕIKETEOORIA

LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine .  Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad .  Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :  Vajalikud mõõdud  Vajalik kuju  Vajalik pinnasiledus .  Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel  Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks .  Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide :  Käsihöövliga hööveldamine  Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria  Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla :  Üks l�

Materjaliõpetus

21

pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID  Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele.

Tisleri eriala

21

pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sü

Tehnoloogia

6

doc

Masinpinkide tehnoloogiline praak

Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010  Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. risti töölaua pinnaga.

Masinaelemendid

Meedia

Kommentaarid (0)