100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
232 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Margen Jürgens
Õppematerjali autor
3. Arvutada varieeruvusindeks VIFj kõikide muutujate jaoks. 4. Kopeerida erinevate regressioonide tabelitest R2 ja F. 5. Korrigeerida andmestikku ja teostada uus regressioon. MS.0151 Ökonomeetria 2011 sindeksi VIF j väärtused. Piimatood Müügiosa ang Töötasu kaal lehma Piima Toetused piima (looma- Söödakul kohta omahind Töökulu kokku tootmisel kasvatus) u ts/lehma /lehma jrk kohta /kg tundi/ts /ha /tunnis % kohta X1 X2 X3 X5 X6 X9 X10
Kõige kõrgem Järvamaal. 22. Ökonomeetrilise mudeli majanduslik (sisuline analüüs): regressioonikordajate mõõtühikud; regressioonikordajate majanduslik sisu; regressioonikordajate märkide vastavus majandusteooria seisukohtadele. Majandusterminites regressioonikordaja aj kujutab endast sõltumatu muutuja efektiivsust ehk sõltumatu muutuja puhasmõju. Lihtsa lineaarse regressioonivõrrandi funktsiooniks on piimatoodang lehma kohta ja argumendiks töökulu piima tootmisel. Anda ette argumendi ja funktsiooni mõõtühikud Y - piimatoodang lehma kohta - kg/lehma kohta X - töökulu piima tootmisel tundi/lehma kohta - /lehma kohta tundi/kg kohta - /kg kohta · tundi/lehma kohta - Y suureneb · /lehma kohta - Y suureneb · tundi/kg kohta - Y väheneb · /kg kohta - Y suureneb (tunnipalk on kõrgema toodangu korral suurem) Y - söödakulu - /kg kohta X - piimatoodang (kg/ lehma kohta)
rühma: 1)otseselt saagikust mõjutavad tegurid: a) mulla looduslik viljakus; b) väetamise tase; c) seemnete kvaliteet; d) tootmistehnoloogia; e) ilmastik; 2)teravilja tootmise tagapõhja näitajad- aasta, toodangu müük 1 ha kohta; 3)tootmismahtu iseloomustavad näitajad- kasvupind, saak. Suuremate tootmismahtude korral on põllumajandusmasinate kasutamine efektiivsem; 4)spetsialiseerumise taset iseloomustavad näitajad- Suurema spetsialiseerumise korral on tootmine efektiivsem. Parameetrite hindamine Tulemuste analüüs 18. Loomade arvu iseloomustavad näitajad. Loomade arvu dünaamika. Loomade olemasolu on esmaseks tingimuseks loomakasvatustoodangu saamiseks. Loomade arv on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub loomakasvatustoodangu maht. Loomade arvu kohta peetakse arvestust looma liikide ja vanusrühmade lõikes. Eesti statistika peab loomade arvu kohta eraldi arvestust talude,
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990
1 3148,148148148 1 68 000 178,90 2 2238,938053097 0,3082771129 50 600 124,91 3 1700 0,440320407 35 700 376,00 4 3007,692307692 0,0376854187 39 100 763,00 5 2304 0,5555555556 28 800 51,00 6 3098,591549296 0,4973633043 22 000 351,10 7 2000 0,113773135 4 000 26,40 8 1823,529411765 0,5131964809 31 000 47,50 9 1013,422818792 1 15 100 147,40 10 1805,825242718 0,2217146584 18 600 48,30 11 2089,552238806 0,3206696716 14 000 28,40 12 2386,363636364 0,4098781537 21 000 52,49
Ta oli suurt kasvu, raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega. Tarvast põlvnevad kõik kodustatud veised, k.a seebu (kühmuga veis). 3) VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2. Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine- Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990
Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima. · Veiseliha kogutoodang maailmas 2010 aastal oli 21,2 %. · Lõuna-Ameerikas 24,1% kogu maailma veiseliha toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 9,2 kg veiseliha. (vanad andmed) Maailmas on üle miljardi veise. Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias ja kõige vähem on veiseid Okeaanias
............................................................................................................................................... 32 3.9.1. JÕUDLUS MÕISTE. ................................................................................................................................................... 32 3.9.2 PIIMAJÕUDLUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID............................................................................................. 32 3.9.2.1. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine ...................................................................................................... 33 3.9.2.2. Lehmapiima keemiline koostis............................................................................................................................. 33 3.9.2.3. Piimajõudlust mõjutavad tegurid.......................................................................................................................... 34 3.9.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid