Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ametitel teie ettevõttes läheb vaja IKT alast haridust ja kui palju neid on?
  • Kui IKT personali leidmine ei oleks probleem?
  • Millist positsiooni hoiate antud ettevõttes teie?
  • Mis on selle ametikoha põhilised ülesanded?
  • Kellele ise allub?
  • Kuidas näeb välja tavaline päev?
  • Kui suur on vastutus?
  • Kui pikalt tavaliselt tehakse tööd?
  • Milline on tasustamissüsteem kindel kuupalk tulemustasu?
  • Keskmine töötasu Eestis?
  • Kui suur on tööjõu voolavaus lojaalsus?
  • Mis ametikohtadelt?
  • Kuidas algab personali otsing kuidas leitakse kandidaadid?
  • Kui palju on tavaliselt kandidaate keda kutsutakse tööintervjuule?
  • Milline näeb välja tööintervjuu?
  • Kui kaua see kestab tavaliselt?
  • Mille põhjal käib lõplik otsustus?
  • Kui keeruline on leida inimesi sellele ametikohale?
  • Millist haridust ja kust saadud TTÜTÜvälismaa ülikoolid hinnatakse?
  • Kui vanalt tavaliselt saadakse sellese ametisse?
  • Kui mitte mis võib olla põhjus?

Lõik failist


PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM
Oliver Stimmer
Personaliotsing Eesti Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes tegevjuhi ja projektijuhi näitel
Lõputöö
Prima aste
Juhendaja Madis Talmar
Pärnu 2011
Sisukord



Sissejuhatus 5
1.IKT sektori personali­otsingu taustateadmised 7
1.1IKT sektori üldiseloomustus 7
1.1.1IKT sektor Eestis 8
1.1.2IKT sektor Euroopa Liidus ja suure­mates­ IKT sektoriga riikides 12
1.2Personaliotsingu teooria 13
2.Uurimuse metoodika 16
2.1Eeluurimuse metoodika 16
2.2Süvauuringu metoodika 17
3.Uurimuste tulemused 21
3.1Eeluurimuse tulemused 21
3.2Süvauuringu tulemused 23
1.1.1Tegevjuhi personaliotsing IKT sektoris 24
1.1.2Projektijuhi personaliotsing IKT sektoris 26
3.2.1Projektijuhi ja tegevjuhi personaliotsingu põhilised erinevused ja sarnasused IKT sektoris 29
3.3Personaliotsingu taustateadmiste, eeluurimuse tulemuste ja süvauuringu tulemuste vastavuse analüüs 30
Kokkuvõte 31
Kasutatud kirjandus 33
Recruitment in Estonian information and commu­ni­ca­tions technology enterprises based on an example of executive director and project manager Summary 35
Lisad 37
Lisa 1. IKT ettevõtted töötajate arvu järgi ning panus tööhõivesse 37
Lisa 2. IKT ettevõtete töötajate arv tegevusalade lõikes aastatel 2003-2007 38
Lisa 3. Eelküsitluse küsimused 38
Lisa 4. Kiri ITL-i liikmetele 39
Lisa 5. Semistruktueeritud intervjuu küsimused 39
Lisa 6. IKT sektori ettevõtte tegevjuhi otsimise kuulutus 41
Lisa 7. IKT sektori ettevõtte projektijuhi otsimise kuulutus 42

Sissejuhatus


Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine , sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt töö­jõu­puudus, mistõttu peaks olema personaliotsing komplitseeritum ning seetõttu oli see
Vasakule Paremale
PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #1 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #2 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #3 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #4 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #5 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #6 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #7 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #8 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #9 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #10 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #11 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #12 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #13 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #14 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #15 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #16 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #17 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #18 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #19 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #20 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #21 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #22 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #23 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #24 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #25 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #26 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #27 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #28 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #29 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #30 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #31 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #32 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #33 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #34 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #35 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #36 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #37 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #38 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #39 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #40
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Oliver Stimmer Õppematerjali autor
Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personali¬¬küsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksi¬maalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .............

Organisatsioon ja juhtimine
thumbnail
24
docx

Majandusinfosusteemid KT

IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Näide: Riikliku IT-arenguga avalikus sektoris tegeleb informaatika nõukogu. Oma strateegiliste suundadena on nad 2003. aastal välja toonud: · AIP, · X-tee, · ID-kaart, e-Kodanik, e-valimised, · e-õpe, IKT haridus, · e-raamatukogu, e-kinnistusamet, e-ravikaart, e-... 17. IKT kui tugiteenus, näited. IKT kui tugiteenus ei ole ettevõtte näitel seotud otseselt ettevõtte arendustegevusega. Nii on näiteks IKT kui tugiteenus ettevõttes, mis ei tegele otseselt suure tehnoloogia väljatöötamiseks. Näiteks: Rehvimüüjad, kes ei kasuta müümisel ettevõttes suuri IKT süsteeme, vaid neid kasutatakse tugidena, ehk telefonid ja meilisuhtlus. (Erinevalt näiteks Elionist, kes müüb ja paigaldab ise IKT süsteeme) 18. Mida annab IS/IT audit? · IS annab selgema ülevaate kuidas infotöö organisatsioonis vastab ettevõtte

Majandusinfosüsteemid
thumbnail
26
docx

Majandusinfosüsteemid

24. Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid? IT arendus hõlmab endas tarkvaraliste IT süsteemide arendus, riistvara arendust ja uuendamist ning personali teadmiste ja oskuste tõstmist läbi koolituste. IT arendus tegeleb organisatsioonile vaja minevate infosüsteemide ja programmide kavandamise ja nende rakendamisega antud ettevõttes. Juhib tarkvara hankeprojekti ning oskab valida programme vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Projektijuhi kohustuseks on tagada projekti plaanipärane ja võimalikult sujuv teostus ning tagada, et projekt saavutaks eesmärgi, mis oli kokku lepitud ning saavutaks selle kokulepitud ajavahemikus. · Projekti tegevuskava koostamine ja riskianalüüs. · Hanke koostamine ja vajadusel planeerimine mille tulemiks on leping arendajaga. · Projekti ajakava ja eelarve koostamine · Tagab tööjärgede võimalikult sujuva ja tõrgeteta ülemineku. 25

Majandus
thumbnail
30
doc

E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

............20 2.2.Kvaliteedi tagamine............................................................................................20 2.3.Finantsanalüüs....................................................................................................24 KOKKUVÕTE.............................................................................................................27 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 29 Lisa 1. Eesti e-õppe SWOT analüüs.........................................................................30 3 SISSEJUHATUS Eestis jõudis e-õpe esmalt üldhariduskoolidesse tänu Tiigrihüppe programmile, mis käivitus 1997. aastal. Kõrgkoolid alustasid e-õppe süsteemse arendusega 2002. aastal, mil moodustati e-Ülikooli konsortsium ja käivitus Tiigriülikooli programm.

Informaatika
thumbnail
29
pdf

EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

organisatsiooni struktuuri vastavust ja võimakust toime tulla vajalike infovoogude töötlemisega Missugune alljärgnevatest tulemuste loeteludest on kõige täilikum loetelu IT rakendamise tulemustest organisatsioonis: Suurem tootlikus, parem klienditeenindus, parem materjalide kasutus, ajalisel ning koguseliselt täpsemad tarned, täpsem turundusinfo Missuguste alljärgnevate tegurite koosmõjul on projekti ebaõnnestumine kõige tõenäolisem? Juhtkonna huvi puudus, projektijuhi liigne nõudlikkus, ebaõnnestunud turundus. Mida iseloomustab investeeringu tasuvus (return on investment)? investeeringust saadud ettevõtte tulu suhet selle investeeringu suurusesse Milles on otseste ja kaudsete kulude erinevus? otsesed on täpselt kirjeldatavad alusdokumentide järgi, kaudsed on hinnangulised Mida iseloomustab omandi kogumaksumuse mõiste (TCO -Total Cost of Ownership)? kõik kulud, mis on seotud omandiga kogu selle kasutusaja jooksul

Infosüsteemi projekti juhtimine
thumbnail
13
doc

Nimetu

asutused. Arvutiprogrammid kiirendavad asutuste omavahelist suhtlemist ja vähendavad asjaajamise halduskulusid. Elektroonilise dokumendihalduse nõrk lüli on sõltuvus tehnoloogaist, mis vananeb kiiresti. Kuna asutused ja ettevõtted on erinevad, siis tuleb leida sobiv dokumendihalduse tarkvara. Microlink pakub dokumendihaldussüsteeme Postipoiss ja Livelink. Postipoiss on loodud ja arendatud koostöös riigiasutustega ning lähtuvalt Eesti seadusandlusest ning nõuetest asjaajamisele ja arhiivindusele. 3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM Elektrooniline dokumendihalduse süsteem pakub alati rohkem võimalusi kui pelgalt kirjade elektrooniline registreerimine ­ sellel on keskne osa kogu asutuse info haldamises ja see peab ühilduma teiste süsteemidega ( nt. grupitöö vahendid, majandustarkvara, kvaliteedijuhtimise süsteemid, jne.).

Algoritmid ja andmestruktuurid
thumbnail
15
pdf

Organisatsioonikäitumine

•SLEPT(Social, Legal, Economic, Political, Technological) •STEEPLE(Social, Technological, Economic, Educational, Political, Legal, Environmental)•SPECTACLES(Social, Political, Economic, Cultural, Technological, Aesthetic, Customers, Legal, Environmental, Sectoral Analüüs: lihtne rääkida, keeruline teha? Võimalikud meetodid:•Intervjuud ekspertidega, huvigruppide esindajatega: selgitada välja suhtumisi, ootusi. •Koostöö huvigruppidega (nn Academy) •Arenguaruanded (nt Eesti Inimarengu aruanne) •Arvamusküsitlused: telefoniküsitlus, e-küsitlus •Fookusgrupid: võimaldavad koguda ja tõlgendada informatsiooni •Delphimeetod: ekspertide kaasamine tulevikustsenaariumite väljatöötamiseks. •Töötajate kaasamine konverentsimudeli või ajurünnaku kaudu: paralleelsed töögrupid, koguvad ja prioritiseerivadinformatsioon i •Koosolekud Organisatsiooni sisekeskkond: Organisatsiooni kujundamine

Organisatsioonikäitumine
thumbnail
12
docx

Innovatsioon vastused

1.Innovatsiooni liigid: tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub (nt. iPad, pehme helkur, uus toode, toodete muutmine, mitmekesistamine ja kohandamine), protsessiinnovatsioon-muutused nende loomise ja kätte toimetamise moodustes (nt. iTunes, uus tootmisviis, tootmismeetodite uuendamine, uued tehnoloogiad), Positsiooniinnovatsioon-muutused toodete/teenuste turule toomise kontekstis, Paradigmainnovatsioon-muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Organisatsiooniinnovatsioon (nt. Intelleo, muudatused ettevõtte struktuuris, organisatsiooni- ja personalijuhtimine, koostöövõime), turundusinnovatsioon (nt. rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain, hanked, uued turunissid) 2.Innovatsiooni erinevus suurfirmades võrreldes väikefirmadega-suured ja spetsialiseerinud firmad peavad suutma õppida ja muutuda vastuseks uutele ja sageli ettenägematutele võimalustele ja ohtudele. Innovatsiooniprotsesse tuleb j

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun