Perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohast 1. Soojätkamisfunktsioon on sajandeid olnud perekonna olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas, see on taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise. 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjusi. 4. Sotsialiseerimisfunktsioon on eelkõige vajalike sotsiaalsete, sh kooseluga seotud normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus. Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatud iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7
Perekonna ülesanded: 1.Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse
Perekonna ülesanded Annaliisa Kenppi Jaanika Vichterpal Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Ehkki perekond on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi, on ta siiski säilinud ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Perekond Perekonna ülesanded Soojätkamisfunktsioon ühiskonna seisukohalt tagab see rahvastiku püsimise ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik. Soojätkamisfunktsioon Perekonna ülesanded Seksuaalfunktsioon On olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas On taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise Seksuaalfunktsioon Perekonna ülesanded Majanduslik funktsioon Üha enam peresid alustab oma elu võlgadega koormatuna, sest asjad on kallid
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?
Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast
................ 114 15.1.14. Naised ja töö............................................................................................ 114 15.1.15. Töötus .....................................................................................................116 15.1.16. Kokkuvõte:.............................................................................................. 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu...................................117 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused....................................................................119 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus .......................................................................119 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, .........................................................119 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti...............................................120 16.1.4. Perekonna mudelid:.............................
missugused tunnused just konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest ja ka juhusest. Vt. täpsemalt tekste geneetika kohta 15 Mittepärilikud mõjuvad viljastamise ja sünni vahelisel ajal. N: perekonna mikrokliima, traumad, keskkonna reostatus, ema haigestumine, sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. Loe täiendavalt juurde loote arengut mõjutavatest teguritest. Sotsiaalsed faktorid on seotud teiste inimestega, sootsiumiga, kultuuriga ja mõjutavad meid sünnist surmani. Seega võime me
Kõik kommentaarid