Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS MA VALISIN SELLISE TEEMA?
PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID #1 PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID #2 PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID #3 PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gdjgdg gdjdg Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Vaid õiged rituaalis ja eriti vooruslik ning kasin elu võivad vabastada hinge lõpmatust taaskehastumise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust. Neis kuulutatud seisukohad hinge surematusest, taaskehastumisest ja helgetest tulevikuväljavaadetest ei tõrjunud kunagi välja tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid

Ajalugu
thumbnail
76
doc

Antiikkirjandus

nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanikke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis

Antiikkirjandus
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Vaid õiged rituaalis ja eriti vooruslik ning kasin elu võivad vabastada hinge lõpmatust taaskehastumise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust. Neis kuulutatud seisukohad hinge surematusest, taaskehastumisest ja helgetest tulevikuväljavaadetest ei tõrjunud kunagi välja tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid

Ajalugu
thumbnail
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi

Vanaaeg
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii

Sotsioloogia
thumbnail
164
pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

• kuhu ennast ühe või teise oskuse poolest paigutab (oskuse tase). Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 19 4. Motivatsioon • mida peab töö juures oluliseks – tööväärtused; • möödunud töökäik, edutamised töökohtadel; • tulevikufantaasiad; • perekond. 5. Tervis • vaba aeg, huvid, sportlikud harrastused; • varasemad töökohad; • praegune tervislik seisund. 6. Põhimõtted, väärtused, hoiakud • baasuskumused; • enesehinnang; • mida peab elus tähtsaks; • eelarvamused, sisemised barjäärid. 7. Tegutsemis- ja otsustamisstiil ning -oskused • kuidas on seni planeerinud oma karjääri ja teinud otsuseid; • kandideerimisoskused; • enesemotiveerimisoskus; • stressiga toimetuleku oskused. 20 Karjäärinõustamine

Ametijuhend



Lisainfo

Uurimistöö kaitsekõne slaid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun