sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Vaid õiged rituaalis ja eriti vooruslik ning kasin elu võivad vabastada hinge lõpmatust taaskehastumise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust. Neis kuulutatud seisukohad hinge surematusest, taaskehastumisest ja helgetest tulevikuväljavaadetest ei tõrjunud kunagi välja tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid
nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanikke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis
Vaid õiged rituaalis ja eriti vooruslik ning kasin elu võivad vabastada hinge lõpmatust taaskehastumise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust. Neis kuulutatud seisukohad hinge surematusest, taaskehastumisest ja helgetest tulevikuväljavaadetest ei tõrjunud kunagi välja tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
• kuhu ennast ühe või teise oskuse poolest paigutab (oskuse tase). Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 19 4. Motivatsioon • mida peab töö juures oluliseks – tööväärtused; • möödunud töökäik, edutamised töökohtadel; • tulevikufantaasiad; • perekond. 5. Tervis • vaba aeg, huvid, sportlikud harrastused; • varasemad töökohad; • praegune tervislik seisund. 6. Põhimõtted, väärtused, hoiakud • baasuskumused; • enesehinnang; • mida peab elus tähtsaks; • eelarvamused, sisemised barjäärid. 7. Tegutsemis- ja otsustamisstiil ning -oskused • kuidas on seni planeerinud oma karjääri ja teinud otsuseid; • kandideerimisoskused; • enesemotiveerimisoskus; • stressiga toimetuleku oskused. 20 Karjäärinõustamine
Kõik kommentaarid