10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aury
Õppematerjali autor
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase
orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada. Ivan IV pidas vajalikuks kindlustada vene õigeusu seisundit. Eriti oluliseks kirikukogus sai Stoglavi kogu 1551 aastal. Ivan IV soovil otsustas kirikukogu teha preestrite õpetamise kohustuslikuks.Nagu Lääne-Euroopas, nii ka toimus Venemaal võitlus kloostrimaade pärast. Ivan tuli välja väitega, et need mungad, kes on siit ilmast lahkunud, ei saa enam maaomanikud olla, kuid metropoliit Makari pidas seda jumalavallatuks. Lõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut. Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise
seoses Moskva ülestõusuga,et rahustada rahvast.Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos,käsitledes eeskätt välispoliitikat.1649 võttis kogu vastu ,,Maakogu seadustiku",mis tegi järelandmisi eeskätt aadlikele.Seadustik vormistas lõplikult talupoegade pärisorjuse.Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform-põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda. Peeter I ja tema reformid: Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid reformis PeeterI (1682- 1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Ta üritas lahutada kohtu ja administratiivvõimu
Ta otsustas ellu viima hakata suurt reformide programmi. Kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse. Tahtis sisse seada kohaliku omavalitsuste jne. ° Reforme alustades lähtus ta lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest. Viljakaubanduse edikt. Ta lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut. Jättis arvestamata feodaalsuhted. Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega rahutused. ° Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru. Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne
Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 5)Peakontrolör Jean-Bap
filosoofilise jutustuse ja romaani. 2. tähtsamad esindajad koos nende ettekujutusega ideaalsest riigikorrast! Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning 1)positiivse külje ja 2) negatiivse külje! · Sõjaväereform- värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. · 1722. a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri
ühendas teised riigid moskva alla. Vallutati juurde uusi territooriumeid kaasanis ja läänemere ääres. Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust. Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega. 1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid