PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

32

odt

Referaat, hüperaktiivsus

ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Paljud lapseeas esinevad psüühikahäired võivad hüperaktiivsusega sarnaneda. Seetõttu on oluline täpne diagnostika, sest ilma seisundi õige hindamiseta pole võimalik hüperaktiivset last ning tema perekonda aidata. (Roomeldi jt 2003:11-12). Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni peamiselt ajukajustusega laste probleemiks. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. · Närvisüsteemiga seotud põhjused · Pärilikud põhjused · Ümbritseva keskkonna mõjutused Ameerika diagnostiline ja statistiline psüühikahäirete käsiraamat (``DSM IV``, avaldatud 1994) esitab tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroomi 3 alltüüpi.:

Pedagoogika

19

doc

H�perkineetilised h�ired

.......................................................................3 Iseloomulikud tunnused.......................................................................................................... 5 Võimalikud tekkepõhjused..................................................................................................... 6 Hüperkineetilise häirega lapsed...............................................................................................7 Hüperkineetilise häirega laste vanemad................................................................................. 9 Soovitusi vanematele ........................................................................................................... 11 Hüperkineetilise häirega laste õpetajad/kasvatajad............................................................12 Soovitusi vanematele lasteaia ajaks...................................................................................... 13

Psühhiaatria

10

odt

Referaat Hüperaktiivne laps

mingi ajukahjustus. Mõned uuringud tõestavad, et sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustusega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. Kõik samasisulised uuringud selliseid seoseid ei kinnita, ainult 5-% hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Aju verevarustuse uuringutel on leitud vähenenud verevoolutust parema ajupoolkera mõnedes piirkondades. Hüperaktiivsete laste ajuvedelikus on leitud dopamiini sisalduse langust võrreldes tavapärase dopamiini sisaldusega. Paljud hüperaktiivsed lapsed on sündides olnud madalakaalulised. Nende laste emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad. 1.2 Pärilikud põhjused Pärilikkuse selgitamiseks on uuritud hüperaktiivsete laste sugulasi ning võimalusel kaksikõdesid- vendi. On leitud, et 20-32% laste vanematest või kaksikõdedest-vendadest on samuti

Lapsehoidja

15

doc

Aktiivsus- ja tähelepanuhäired

Häire tekkerisk on kolm korda suurem kui poistel. Tüdrukutel avalduvad sotsiaalsed probleemid koos käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel. See häire on erinevates rühmades, kultuurides erinev. Eriti annab see tunda erinevates kultuurides, maades läbiviidavates uuringutes- näiteks Hiinas on hüperaktiivsuse ilmsed sümptomid, Inglismaa kriteeriumide järgi ei ole aga veel tegemist hüperaktiivse ilminguga. Sageli ei ole ka arstid üksmeelel, esineb erinevaid psühholoogilisi seletusi haiguspildi kohta.3 Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma. Orgaanilised kahjustused ( nt kaasnevad vaimupuudega ) ja/või sotsiaalsed tegurid ( ebaadekvaatne kasvatus )

Eripedagoogika

5

docx

Aktiivusus ja tähelepanuhäired

aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Noorukieas on tendents hüperaktiivsuse vähenemisele. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist (1; 6).

Õendus

12

odt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

reaktsioonivõime. Ravimite mõjul muutuvad hüperaktiivsed lapsed vähem impulsiivseks, rahulikuks, seetõttu suudavad ka kiiremini töötada. Kõige enam kasutatakse ritaliini. Mõjuma hakkab 20-30 minutit peale manustamist. Toime tipp on 1-3 tunni pärast manustamist. Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 4. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 5. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud,

Pedagoogika

9

docx

Hüperaktiivsus lasteaias

See, et need lapsed on aktiivsed, ei tähenda, et nad huvituvad ümbruskonnast, vaid nad ei suuda oma tähelepanu köita vajalikule objektile, nad ei suuda tunda tegevusest rõõmu ja need lõpetada. Hüperaktiivsed lapsed on impulsiivsed, mis tähendab aga seda, et nad ei oska olukorda ette hinnata ja võivad seetõttu ise aru saamata ohtu sattuda või olla ohuks ka teistele lastele.[2] Lasteaias võivad sümptomid avalduda ärrituvuse ja rahutusena, mida võib märgata näiteks laste omavahelistes ebaõnnestunud mängudes, kaotusolukordades ja asjade lõhkumisel. Lapse kasutab oma fantaasiat selleks, et oma lootusetut olukorda varjata ning seega tekivad olukorrad, kus tal on keeruline oma tundeid teistega jagada. Veelgi tõsisemaks kujuneb olukord siis, kui laps vajalikku abi ei saa, sest siis võib ta kaotada ka omandatud oskused ja võimed.[2] Selge on aga see, et probleemne laps kollektiivis vajab kindlasti õiget abi.

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

5

docx

Hüperaktiivsus

Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üldnimetus sündroomile, mille avaldumisvormid erinevad lapseti. (Nõmme 2005 :6). 2. Hüperaktiivsuse põhjused ATH on neurobioloogiline arenguhäire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. ATH ­ga laste vanematel on sama häire esinemist leitud 2-8 korda sagedamini kui populatsioonis tervikuna. Häire levib tõenäoliselt meesliini pidi. Häire avaldumisega seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis. Enim on uuritud ja määravaks peetakse dopamiini rolli häire kujunemisel. Praeguseks on kinnitust leidnud aju otsmikusagara olulisus hüperaktiivsuse tekkel. (6)

Lastekaitse

Kommentaarid (0)