Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PARK (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

PARK

Koostajad:Riina Lumpre
Karolin Pedius
Üldiselt:
Park ­ puiestik
Looduskeskkonna osa.
Park võib olla puhkekoht või asula
kujunduselement.
Park püsib pargina vaid inimese abiga.
Metsistumine.
Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või
vähesel määral kohendatud looduslik kooslus
(pärandkooslus).
Kadrioru park
Loodustingimused pargis
Liigirikkad.
Tehnogeensed mullad.
Rohurinne on väga mitmekesine.
Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest,

Vasakule Paremale
PARK #1 PARK #2 PARK #3 PARK #4 PARK #5 PARK #6 PARK #7 PARK #8 PARK #9 PARK #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiusu Õppematerjali autor
Park – puiestik
Looduskeskkonna osa.
Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement.
Park püsib pargina vaid inimese abiga.
Metsistumine.
Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus).


ja palju muud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Linnapark (Tartu Karu park)

Linnapark (Tartu Karu park) Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak. 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
32
docx

Raadi mõisapark ja dendropark

Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)..............................................................................................4 Raadi mõisa pargi ajalooline taust......................................................................................5 Pargi liigirikkus................................................................

Keskkonnapoliitika
thumbnail
22
docx

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad

märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude valikraiega majandatud mets). 2. Keskmise aktiivsusega inimtegevus • parkmets (iidne hiis, kaitsemets) • karjatatav mets • puisniit 3. Kõrge aktiivsusega inimtegevus • kultuurmets (mitmesuguse metsamajanduslike võtetega kuju. tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets (sekundaarne metsasuktsessioon põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud) Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene Eestis on pool-looduslikeks kooslusteks – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ja puiskarjamaad.

Maastikuteadus
thumbnail
5
doc

Essee- Loodus ja park

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Essee Loodus ja park Tartu 2008 Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks.

Maastikuhooldus
thumbnail
13
docx

euroopa liidu kaitsealad

looduskeskkonnas arvukalt haruldasi ja erilisi loomi ja taimi. [6] 2.3. Bulgaaria rahvuspark Rila Rila rahvuspark on Bulgaaria suurim rahvuspark 810,46 km² suurune, asub Rila mägede keskmises ja kõrgeimas piirkonnas. Lisaks on ta üks suurimaid ja väärtuslikumaid kaitsealasid Euroopas. Selle territoorium on äärmiselt mitmekesine elupaikade võrgustik, millest enamus on jäänud inimtegevusest praktiliselt puutumata ning on säilinud mitmekesised ja täiesti naturaalsed loomkooslused. Park sisaldab haruldasi ja ohustatud looduslike liikide ja koosluste isendeid. Samuti on seal isereguleerivaid ökosüsteeme bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, lisaks on seal ajaloolisi paiku, millel on ülemaailmne kultuuriline ja teaduslik tähtsus. Rahvuspargist pärinevad mõned Balkani poolsaare suurimad jõed. Nimi Rila on tuletatud Thraciani sõnast roula, mis tähendab „palju vett“. Metsade alla kuulub 534,81 km² ehk 66% kogupindalast, enamasti kuusemetsad. Seal

Metsandus
thumbnail
17
docx

Kukruse mõisapark ja polaarmõis

aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli mõisa peahoone administratiiv ja elamuhoone, kuni 1980ndatel aastatel võeti see riikliku kaitse alla. [1] Pilt nr. 2 Von Tolli http://kukrusemois.ee/meist/ 1.3 Mõisapark Kukruse mõisa park asub Ida-Eesti lauskjal lavamaal, tihedasti läbipuuritud kaevandustealal. Reljeefilt tasane ala on ühtlase langusega mere poole. Park on rajatud Robert von Tolli poolt 1866. aastal ning selle sündmuse tähistamiseks on püstitatud parki mälestuskivi (asub projektalalt väljas erakrundil). Algselt rajati park regulaarsena peahoone esisele alale. Hilisemal perioodil lisati sellele vabakujunduslik maastikupargi osa peahoone taha, mis läks kaugemal sujuvalt üle metsapargiks 11

Looduskaitse
thumbnail
9
doc

Euroopa turismigeograafia

Nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik. Kuna selline mets vajab kasvamiseks teatud niiskus-ja temperatuuritaset, leidub seda vaid madala vööndina 500-1400 meetri kõrgusel Kanaaride põhjaosas. Loorberimetsa mitmekülgne taimestik sisaldab 20 algupärast puuliiki. 9. Tenerife, Gran Ganaria, Fuenteventura tähtsamad turismikeskused? Teemapargid? Vaatamisväärsused? Tenerife kõige enam külastatav paik on Loro park, mis rajati 1972. aastal Tenerife vanimasse, saare põhjaosas paiknevasse Puerto de la Cruzi kuurordisse. Loro pargis käivad peaaegu kõik turistid, kes sellele saarele puhkama tulevad. Parki nimetatakse veel papagoide pargiks, sest siin on maailma suurim papagoide kogu. Loro pargis elab neid enam kui 350 liiki, kokku üle 3500 papagoi. Pargis korraldatakse alatasa etendusi nende kirjute sulelistega. Siinsed dresseeritud papagoid oskavad lugeda, arvutada ja mitmesuguseid põnevaid trikke teha.

Turism
thumbnail
11
docx

Postmodernne maastikuplaneerimine

et parandada linna üldist muljet. Jällegi peavad pargid täitma mitut rolli, puhastama õhku, imema tänvatelt vett endasse jne. Kui me isegi loome keset linna veidike metsikut loodust, siis peab ka nende parkide eest korralikult hoolitsema, et teed oleksid puhtad ning nähtavus hea. Pärnu rannapark kui näide Eesti postmodernistlikust pargist Üheks ehedaks postmodernistliku linnaplaneerimise näiteks Eesti mastaabis võib tuua Pärnu Rannapargi kogualaga 48,4 ha. Tegelikult on park kuurortlinnas olnud juba pea 130 aastat, kuid oma postmodernistlikumale väljanägemisele läks ta üle 2010. aasta suvel, kui viidi lõpule rannapargi rekonstrueerimine, millega anti uus funktsioon pargi 9,6 hektarilisele alale. Rekonstrueeritava pargi projekti eesmärgiks oli tagada Pärnu linna elanikele ning linna külastavatele turistidele atraktiivne, aasta läbi kasutatav ja turvaline keskkond vabaaja veetmiseks

Maastikuplaneerimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun