Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PARIISI RAHUKONVERENTS NING UUS EUROOPA KAART (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul?
  • Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul?
PARIISI RAHUKONVERENTS NING UUS EUROOPA KAART #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor
Peaaegu kõikidele küsimustele vastatud ajaloo töövihikust 9. klassile paragrahvis 1a

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
pptx

Pariisi rahukonverents

http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid ­ tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule ­ koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria,

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

28. juuni 1919 ­ Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 ­ Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Arutlus - Versailles’ süsteem

Versailles' süsteem ­ kas lüüasaanute karistamine või uus kord? Peale I maailmasõda, mis toimus 28. juunist 1914 - 11. novembrini 1918, kujunes Euroopas välja poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919. Nende lepingutega lõpetati I maailmasõda ja alustati Euroopas uut korda. Üheks peamiseks karistuseks võib lugeda seda, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nad tahtsid Saksamaad nõrgestada selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Riik kahe maailma vahepeal

1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
2
docx

Versaille' leping, Pariisi rahukonverents

Gunnar Heinsohni teose "Lexikon der Völkermorde" (Genotsiidide leksikon) järgi suri Saksamaal ja Austrias nälga kaks miljonit tsivilisti, ,,kuna liitlaste näljablokaad toimis väga hästi". Trükises on ära märgitud ka, et blokaad kaotati alles 1919. aasta märtsikuu lõpus. (...) Blokaadi jätkamist põhjendasid liitlased sellega, et ,,11. novembril 1918 sõlmiti vaid vaherahu ning vastasele ei tohi anda võimalust oma võitlusvõimet taastada". Niisamuti hoiti blokaadi käigus, kuna nii loodeti hiljem Saksamaalt soovitavad rahutingimused välja pressida. Vastavalt sätestas Compiègne vaherahu paragraaf 26, et blokaad jääb käiku kuni rahulepingu allkirjastamiseni.[2] Vastavalt sellele oli tegu väljapressimisega, mille tulemused on õigustühised. Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud Saksamaa maksaks

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Versaille' rahuleping

Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents ­ sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Saksamaa 1918-1929

SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918).

Ajalugu




Kommentaarid (2)

K0bistaja profiilipilt
Peeter Ratassepp: Tänud aitas

16:12 23-01-2013
qsxdr123 profiilipilt
Siim Seimoja: tänud :)
17:34 12-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun