PANGAD JA TEENUSED (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Eesti pangad läbi aegade

EESTI PANGAD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Pankade kadumine Eesti pangandusturult 1990-2009................................................................ 1 Kunagised suuremad pangad.......................................................................................................5 1.Aktsiapank Eesti Hoiupank..................................................................................................5 2.Hansapank............................................................................................................................5 3.Ühispank.............................................................................................................

Majandus

3

doc

Eestis tegutsevad pangad

Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress

Majanduse alused

15

pdf

Ettevõtlusvormid: Pangandus

Ettevõtlus Pangandus Alge Oks [email protected] 50 761 62 Ettevõtlus · Ettevõtlus on majandusteooria järgi ettevõtete asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning ettevõtte omanike vara suurendamiseks. · Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. · Ettevõtluses osalevad majandusüksused. · Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. · Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. · Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid (finantseerimine). · Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Laev on majandusüksus · Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne laevafirma koosse

Ettevõtlus

21

pptx

Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012

juurdevool, mis omakorda suurendas sisemaist nõudlust. Vahendite ülekülluse tõttu valitses pankade vahel karm konkurents, mis takistas ratsionaalsete krediidiotsuste tegemist. Ebaproportsionaalselt suuri summasid kulutati majanduslikult põhjendamatute projektide, eratarbimise ja aktsiaturul laenukapitaliga teostatavate tehingute finantseerimiseks. Pangad Tallinna väärtpaberibörsil 1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs. Börsil noteeritud pangad esitasid finantsnäitajaid igakuiselt, et teenida Balti börsidel suuremat tulu. Tegevuse tulemusena kasvasid aktsiate hinnad tohutu kiirusega. Sellise tegevusega eirati reaalseid majandusnäitajaid ja tulemuseks oli 1997. aasta sügise börsikrahh, millega TALSE kaotas oma tipptasemest 62% Aasta 1997 Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui hoogustus majanduskriis Aasias. Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997

Mikro- ja makroökonoomika

26

docx

Pankadevaheline konkurents Eesti turul

Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015). Hetkel valitseb turul tihe pankadevaheline konkurents, mis omakorda peaks hoidma teenuste ja pankade kasumid mõistlikul tasemel. Eesti pangandussektorit võib pidada tugevaks ning tänu sellele ei pea kliendid enda hoiuste ja üldsuse probleemide pärast muretsema. Lisaks sellele, et pangad on pidevas konkurentsis Eestis tegutsevate krediidiasutustega, konkureerivad nad ka väikse osa suuremate infrastruktuuri ettevõtete puhul rahvusvahelise võlakirjaturuga ning piiriülestesse gruppidesse kuuluvatel ettevõtetel on võimalik laenata emaettevõtte kaudu. (Müller, 2014) Referaadi eesmärgiks on uurida pankadevahelist konkurentsi Eesti turul peamiselt nelja suurema krediidiasutuse näol, unustamata ära ka teisi aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid.

Rahandus ja pangandus

14

docx

EESTI TEENINDUSE HINNANG

naised töötavad teenindajatena ja mehed on ettevõtte omanikud või juhatajd. Kui kliendil tekib ettevõttes probleem ja palub kutsuda välja juhataja, siis enam jaolt on selleks meesterahvas. 6 1.2. Teenindus Eesti pankades Pankades peavad inimesed käima vahel tihemini ja vahel harvemini, kuid siiski on pankade külastamine vajalik kõikidele Eesti kodanikele, seega toob autor välja ka klienditeeninduse Eesti pankades. Eesti tuntumad pangad on: 1) BIGBANK 2) Danske Bank 3) Krediidipank 4) LHV Pank 5) Nordea Pank 6) SEB 7) Swedbank Pankades töötavad teenindajad on eriti olulised, sest nagu ka Swedbank´i lepingutes on kirjas, on teenindaja juriidiline isik, kellega on pangal sõlmitud leping. (Maksekaartide... 2013) Lisaks küsitlevad pangad ise oma kliente ja uurivad teeninduse kohta ning ootavad kasulikku tagasisidet. Uuringufirma Dive võrdlevas pankade

Restoraniteenindus

8

docx

ARENGUKAVAD ja Visioonid

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aastate

Ettevõtlus

21

doc

II samba pensionifondid

SEB Progressiivne 0 20 40 60 80 100 Joonis 4. Progressiivsete fondide tootlused süsteemi loomisest (LHV Pensionifondid 2011) Suurim tootlikkus on LHV Pensionifondidel L ja XL, vastavalt ­ 94,76% ja 64,55%. Neile järgneb Swedbank K3 Pensionifond 43,28% ja SEB Progressiivne Pensionifond 40,56%. Agressiivse strateegiaga fondid on eelpool mainitud kolmest pangast vaid Swedbank'il Pensionifond K4 ja SEB pangal Energiline Pensionifond. Mõlemad pangad investeerivad vähemalt 75% varadest aktsiatesse. Antud fondid sobivad neile, kes on keskmisest kõrgema riskitaluvusega ja kellel on pensioniealiseks saamiseni aega enam kui viis aastat. Tabelis 4 on toodud välja antud pankade fonditasude võrdlus. Tabel 4. Agressiivsete fondide väljalaske-, tagasivõtmis-ja valitsemistasu võrdlus. Väljalasketasu Tagasivõtmistasu Valitsemistasu

Rahanduse alused

Kommentaarid (0)