PALKMAJA SEINTE SOOJUSTAMINE, RENOVEERIMINE JA VIIMISTLEMINE (0)

Sarnased õppematerjalid

66

pdf

Soojustamine

Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises; Soojustamisviisid erinevate tarindite puhul; Soojusisolatsiooni süsteemi elementide paigaldus- ja kinnitusmeetodid; Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja remonditöödel; Vigade vältimine, parandamine ja kontroll soojustamisel ja sellega seotud töödel; Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4 2 ... EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE: Vundamendid Keldri müürid ja sokkel Pinnasel põrandad Välisseinad ja fassaadid

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

82

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L Valget värvi polümeersideainel baseeruv Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega

Ehitus

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam

Ehitiste renoveerimine

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

52

pdf

Energiasääst kortermajas

soojusjuhtivus ei ületaks 0,2 ­ 0,28 W/m 2C. Elektrikütte, kui ühe kallima kütteliigi puhul, peaks aga seina soojusjuhtivus mitte ületama 0,16 W/m 2C. See nõuab seina soojustamiseks juba üle 20 cm paksust mineraalvilla kihti. Võrdluseks võib öelda, et viimatinimetatud seina soojuspidavus on ligi viis korda suurem Mustamäe paneelmaja seina soojuspidavusest. Teisalt aga, Mida kallimat kütteenergiat vana palkmaja välisseina soojuspidavus on ligilähedane vana elamu kütteks kasutatakse, paneelmaja omaga. seda kõrgema soojuspidavusega peavad Kui võrrelda eramut sama tubade arvuga korruselamu korteriga, olema selle piirded 21

Füüsika

36

pdf

Müüritiste ladumine

Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kivide toetumine mördita müüritises, b ­ kivide toetumine mördiga müüritises, c ­ ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d ­ seotiseta müüritis, e ­ seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis. 7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema

Hooned

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

eripõlemiskoormusest ja on vahemikus 60- 240 minutit. Kolme või enamkorruseline ehitis tuleb rajada üldjuhul TP-1 klassi ehitisena. TP-2 (tuldtakistav) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lähem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast. Kandetarindid võivad olla põlevatest materjalidest. Kelder tuleb rajada mittepõlevatest materjalidest. Turvalisuse tase tagatakse suuremate tulepüsivusnõuetega seinte lagede ja põrandate ja nende pinnakihtidele. Lisaks on korruste ja inimeste arv piiratud olenevalt ehitise kasutusviisist. TP-2 klassi ehitise võib üldjuhul püstitada ühe- või kahekorruselisena, kõrgusega kuni 8,5m. TP-3 (tuldkartev) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Tulepüsivusnõuded esitatakse keldritarinditele 60 min. Piisava turvalisuse taseme saavutamiseks on seatud piirangud:

Hoonete konstruktsioonid

34

docx

EHITUSMATERJALID

Kuna termotöötluse tulemusel on puit pisut kõvem ja samas hapram, tuleb purunemise vältimiseks hoolitseda, et töövahendite terad oleksid korralikult teritatud. Töötlemisel tekkiv tolm on kuivem ja peenem kui tavalisest puidust tulev. · Termotöödeldud puidu pinna viimistlemiseks sobib suurem osa puitpindadele mõeldud õlipõhistest ja lahustiga vedeldatavatest toodetest. Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam, sest näiteks pole tarvis oksakohti lakkida. · Termotöödeldud puidu valmistamisel kasutatakse kõrget temperatuuri ja veeauru. Valmistusprotsessis kulutatakse energiat 20...25% rohkem kui tavalise saematerjali kunstlikul kuivatamisel. Kui võimalik, toodetakse töötlusprotsessiks vajaminev energia puidutööstuse kõrvalproduktide (koored, saepuru) põletamisega. · Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale, seega ei pihku puidust keskkonda võõraid aineid

Ehitusviimistlus

Kommentaarid (0)