Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

PAUL PINNA
Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud „ Estonia ”elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid .
Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni— Novgorodi , Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tulnud teenis mobiliseerituna sõjaväes, mängides ühtlasi „ Estonias”. Aastatel 1918-1921 oli ta Draamateatri näitleja ja näitejuht, hiljem ka direktor. Aegajalt mängis ja lavastas ta „Estonias”. Aa 1921-23 teotses Pinna näitleja ja lavastajana „Estonias”. Asutas 1923. Aastal Tallinna Rahvateatri, mida juhtis kuni 1927. aastani, esinedes ka sama teatri näitlejana. Jaanuarist 1927 on ta toiminud jälle „Estonia” näitleja ja lavastajana.
Paul Pinna näitlejaand avaldus varakult, juba 15-aastasena hakkas ta esinema „Estonia” näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise teatri avamisel (1906) oli ta juba küps näitleja. Pinna oli silmapaistev karakteriosade näitleja nii draamas kui ka komöödias, esines menukalt ka operettides. Loonud monumentaalseid lavakujusid ( Vestman, Napoleon , Caecar jt). Näitejuhina tõi Tallinnas lavale realistliku draama ( Sudermann, Hauptmann , Ibsen, Tolstoi ). Andis koos T.Altermanniga välja meie esimest teatriajakirja „Näitelava” (1909-10). Pinna näidend, 1905. aasta revolutsiooniaineline psühholoogiline draama „ Leek ” keelati tsensori poolt 1910 , mängiti Helsingis 1911 ja samal aastal kinnisel etendusel Estonias. Avaldanud rahvuslikud komöödiad „Kui pungad puhkevad” (Viljandi 1912), „Vana lugu- alati uus” (Viljandi 1914), „ Pidur pääle”(Tallinn 1933), kupleede kogu „ Nalja pöörises” (Tallinn 1920). Tõlkinud üle 20 näidendi ja 30 operetti. Väärtuslikku kultuuriloolist materjali sisaldavad Pinna memuaarid „Minu elekter ja teatrielu ” (Tallinn 1934) ja „Mälestused” I (1947). Autasustatud ordeniga „Austuse märk”.
Paul Pinna suri 29. märtsil 1949 Tallinnas.

MIHKEL MARTNA
Mihkel Martna sündis 17. september 1860 Läänemaal Mihkli kihelkonnas Paimpere külas renditaluniku peres. Käis viis talve ristiisa Paltsu Pritsu juures külakoolis. Seejärel tegi ta talutöid, kuni suundus 1875 linna— esialgu Pärnusse, seejärel Tallinnasse. 1880 sattus ta õpilasena maalermeister F.Café perekonda, kus täiendas oma haridust, omandas saksa keele ja innustus sotsiaalsetest küsimustest. 1884 anti talle maarli sellitunnistus.
1885 kolis äsja abiellunud Mihkel Martna Tartusse , kus asus tööle omal käel. Tänu korralikule tööle sai ta otsitud meistriks ja hea töötasu tagas ka sotsiaalse positsiooni paranemise . Peagi võis Martna osta endale talukoha, mille vahetas 1896 uue kahekorruselise kivimaja vastu Tartus. Et hoones paiknesid lisaks korteritele veel ärid, restoran ja võõrastemaja, siis võis Martna kutsetööst loobuda . Tuntavaks kasvas ka tema seltskondlik kaal— 1897 valiti ta „ Vanemuise” seltsi abiesimeheks.
Olulisemaks kujunes Mihkel Martna tegevus sotsialismi propageerimisel. Revolutsiooniliste üliõpilaste kaudu hankis ta vastavat kirjandust ja korraldas enda pool koduseid vestlusõhtuid. Lisaks koolinoortele tõmmati koostööle koolinoori, löödi kaasa seltsielus, esineti kõnekoosolekutel, kirjastati sotsiaal-poliitilisi probleeme valgustavaid trükiseid. Ring lagunes alles uue sajandi alguses seoses mitmete osalejate koondumisega Tallinnas ilmuva „ Teataja ” ümber. 1903 kutsuti Martna kujunevasse „töölislinna,” et aidata kaasa sotsialismi levikule proletariaadi hulgas. Mihkel Martna likvideeris oma ettevõttes Tartus ja sai „Teatajat” trükkiva trükikoja omanikuks.
Martna tähetund saabus 1905. aastal revolutsiooni päevil, mil Tallinna tööliskond muutus marksistlike ideede kasvualaks ja väikestest haritlaste ringidest kasvas välja tolle aja mõjukaim poliitiline liikumine. Seejuures jäi Martna teoreetikuks, kelle kirjutised aitasid sotsialismi levikule
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #1 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #2 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #3 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #4 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #5 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #6 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #7 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #8 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #9 P Pinna-M Martna O Strandman-J Pitka #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helena Heidemann Õppematerjali autor

Lisainfo

Nende meeste eluloo kokkuvõte
eesti , isikud , paul pinna , mihkel martna , otto august strandman , johan pitka

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
37
odt
Esiajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
56
doc
Eesti ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
43
docx
12 klassi esimese kursuse ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun