Pöördliikumise dünaamika (3)

Sarnased õppematerjalid

414

pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5

Füüsika

24

pdf

Füüsika 1 eksam

on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti enne teljele kandmist korrutada valguse kiirusega, mis erirelatiivsusteooria järgi on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Nii saamegi neli koordinaati: x, y, z ja ct; keha liikumisteele (punktide hulk, kus liikuv keha asub erinevatel ajamomentidel) vastabki neliruumis tema maailmajoon. 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass. N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas.  r r d (mv ) = F dt Impulss e liikumishulk Liikumisolekut kirjeldav suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. r r r r p = L = mv = F t Jõud Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele. Jõu tulemusena muutub kehade liikumishulk r r L = mv

Füüsika

9

doc

Füüsika I kordamiskonspekt

liikumishulga moment. L=m[rv], kus r on keskpunktist tõmmatud raadiusvektor. Võime kasutada ka impulsi õla valemit- l=rsin(alfa). Nüüd saame, et L=lp=rmvsin(alfa). Impulsimomendi tuletis aja järgi on võrdne jõumomendiga, nii nagu impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile rakendatud jõuga. Impulsimomendi jäävuse seadus järeldub sellest, et summaarne impulsimoment ei sõltu ajast, seega ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Kui punkt liigub ümber telje, võib i-nda punkti kiiruse tangentsiaalkomponendi esitada kujul N vTi=[w,Ri]. Avaldist summeerides saame, et füüsikalist suurust I z = mi Ri , milles iga 2 i =1

Füüsika

45

docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

üles. Tõusu ajal keha kiirus pidevalt väheneb ja õhu vahelise hõõrdejõu takistava toime tõttu ning kõige kõrgemas punktis on lõppkiirus null v=o. kõige kõrgemast punktist alla tagasi maapinna poole laskudes on keha algkiirus null ja langedes keha kiirus pidevalt suureneb. ÜLESVISATUD KEHADE KIIRUSED POSITIIVSED JA ALLASUUNATUD KIIRUSED NEGATIIVSED. Aeg on võrdne keha üles ja pärast tagasi alla liikumisel. Kulgliikumise dünaamika 2 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka a. kaal vedelikku sukeldud kehal ja b. kaal inertsiaalses taustsüsteemis, mis loengumaterjalides hiljem käsitlust leiavad)- (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/sarnasused?

Füüsika

45

doc

Teooriaküsimused ja vastused

Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?

Insenerimehaanika

4

pdf

Füüsika põhimõisted

moodulilt võrdsed. Newtoni II seadus: kehale (punktmassile) mõjuv resultantjõud on G G dp võrdne keha impulsi muutumise kiirusega F = , ja juhul kui m = const siis saab G dt G selle seaduse esitada ka kujul a = F m . Punktmasside süsteemi dünaamika. Süsteemi massikese on punkt koordinaatidega n xc = ( mi xi ) / M , kus M on süsteemi kogumass, analoogiliselt (xc , y c , zc ) , i =1 G G G määratakse teised koordinaadid. Süsteemi impulss P = M v c , kus v c on massikeskme kiirus. N II seadus süsteemi jaoks: süsteemi impulsi muutumise kiirus on võrdne G

Füüsika

1

doc

Dünaamika

Dün, klassikaline dün-punktmasside ja jäikade liikumiss(nt s=f(t)ja leida tuleb punktm-le on inertsimom antud teljega paralleelse ja Kin en tuletis aja järgi =mõjuva jõu võimsusega kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha tööd, Inerts on kehade v

Abimehanismid

14

doc

Dünaamika eksamiküsimuste vastused

Kordamisküsimused Dünaamika eksamiks 1. Sõnastada dünaamika I aksioom. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom

Dünaamika

Kommentaarid (3)