Põlvkondade vahelised
erinevused ja suhted vanematega
Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond
ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad,
kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised,
kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel
esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam
ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et
vanem valetab või ajab mingit „kägujaani“. Noorem põlvkond
arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii.
Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need
rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine
vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
488 laadimist
Kokku alla laetud
20 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karl40
Õppematerjali autor
Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................
juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vastavalt enda soole). 3.Kuidas võib lapse sünd mõjutada suhteid mehe ja naise vahel? Selgitage. Ma arvan, et lapse sünd mõjutab mehe ja naise vahelisi suhteid positiivselt, isegi kui suhted on muidu olnud pingelised. Lapse sünd ise määrab paika mehe ja naise vahelise teineteise austamise, lugupidamise. Eriti mehel naise vastu, sest ta on näinud mida naine on suuteline kannatama ja kui palju endast õnneks andma. Natuke hiljem kujuneb selgelt välja kes täidab kodus lapsega tegelemise kohustust ja kes töötamise kohustust. Saab selgeks kes mis asjadega tegeleb ja mis kohustused kummalgi vanemal on. 4.Milline on teie arvates õnnelik lapsepõlv?
Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teiste tegevusi, karjuvad või nõuavad rohkem tähelepanu õdesid-vendi lüües, mänguasju lõhkudes, jonnides jne. Kurb on see kindlasti, olgu see siis õigustatult või mitte. Kuigi õdede-vendadevaheline võistlemine on osa inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele
elukogemust. Sel juhul on see elukogemus lähemal uurimisel üsna tugevalt seotud nende eluülesannetega. Sellisel juhul on parem kõigil lihtsalt ,,voolata lasta". Sellist olukorda on võimalik tüdimusest eristada, kuna Te kas ei olegi suuteline neid korrale kutsuma või siis mõistes olukorra sügavamat põhjust, laheneb kõik ühel või teisel viisil.( Hegerle. D. 1999:65) Suhete tervendamisel soovitatakse teha koostöö ja koos mängimise kaudu. Selle aluseks on head suhted ning heade suhete alustamiseks on omakorda enese ja teiste usaldamine. Usaldatud lapsed suudavad teha koostööd, kuid kui usaldus on purunenud, siis tuleb meil suhe lapsega ausalt ning järjekindlalt uuest üles ehitada. Need lapsed, keda häbistatud või alusetult süüdistatud, tuleb tervendada nii, et nad suudaksid taas elust rõõmu tunda. Aga kui tegemist on olnud lapsele haiget teinud hüüdnimega või piirava sildi
...170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178 Enesega tutvumine.............................................................................................179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted......................................................................................................182 Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183 Moraal.......................
..........4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE ...................................
s ellepärast käsitlebki käesolev raamat ebakindlamaks. Ta ei saanud Maikiga tõeliselt tähtsatest e eluetappi lapse sünnist kuni noorema kooliea asjadest enam tõsiselt rääkida. Noormees ei tahtnud midagi p lõpuni, kuna just sel eluperioodil esineb kõige teada alles 9. klassis õppiva Heike koolimuredest. Samuti õ rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega. l on võimalik veel ära hoida agressiivsete v käitumishälvete lõplikku väljakujunemist. e Järgnevalt tahaksin näitlikustada lapse s kujunemist agressiivseks ning kriminaalseks, t analüüsides kähe lapse - ühe tüdruku ja ühe , poisi elukäiku. p u MELANIE JUHTUM b e Melanie sündis kaks kuud oodatust varem. Algul pidi ta jää- r ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga tervi- t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Teema käsitlus on sarnane minu mõtetega. Materjal oli suureks abiks.
Kõik kommentaarid