Põlvevigastused (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on ERS funktsioon?
Mis ja kuidas juhtub ERS vigastus?
Kuidas diagnoositakse ERS vigastus?
Mis juhul peab ERS vigastust opereerima?
Miks opereeritakse ERS vigastust?
Kuidas teostatakse operatsioon?
Millised on operatsiooni riskid?
Milline on operatsioonijärgne käitumine?
Millised on operatsiooni tulemused?
Mis on Osgood-Schlatteri haigus?
Milline on ravi?

Lõik failist

Referaat

Põlveliigese vigastused:
Vigastuse teke
Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused.
Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest.
Kroonilised põlveliigese välised vigastused
1. Limapaunapõletikud
Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas.
Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu ja paikselt.
2. Sidemete põletikud
Valu tekib erinevate tegevuste puhul olenevalt sellest, millised põlvesidemetest on põletikulised.
Nn. “hüppaja” või “jooksja” põlv. Valu tekib joostes ja hüpates.
Sirutatud põlveliigesega, lõdvestatdud eesmiste reielihastega on võimalik katsuda põlvekedra tippu, mis sellise põletiku puhul on teravalt valulik .
Ravi: koormuse reguleerimine, vastava ortoosi kandmine koormustel, põletikuvastane ravi (suukaudne, paikselt geelidena, süstidena)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kellly Õppematerjali autor

Referaat põlvevigastustest

vigastused põlv referaat põlvevigastused

Sarnased õppematerjalid

doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

4 – nõrgad liigutused takistuse vastu 5 – normaalsed liigutused takistuse vastu Ortooside kasutamise eesmärgid: Säilitada skeleti normaalne asend Vähendada ülekoormuse stressi Soodustada vigastustest paranemist Kompenseerida väsinud lihaseid, sidemeid või luid Kontrollida paralüütilist skeletisüsteemi Vähendada valu 2 2. PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED Kinnised ja lahtised. Vigastatud koed: nahk, lihased, kõõlused, liigessidemed, veresooned ja närvid. Pindmised vigastused: 1) Abrasioon e. hõõrdumine – epidermis irdub, tekib vill, seroosne või verine eksudaat, põletiku ja infektsiooni võimalus Vill: aspireerida, steriilne side Rebenenud vill: desinfitseerimine, epidermise eemaldamine, salvside 2) Ekskoriatsioon ehk marrastus - naha pindmine defekt, allasuvate kudede põrutus Ravi: puhastada mehaaniliselt (füs

Traumatoloogia ja ortopeedia

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid erinevate patsientide juures olla samad. Sarnaselt on ka füsioterapeutilised sekkumised vastavates situatsioonides samad. Raskem osa noore füsioterapeudi tööst on erinevate juhtumite eristamine, mistõttu kliiniline mõtlemine (ingl.k clinical reasoning) ja otsuste tegemine on väga tähtsal kohal. Nagu teada, on füsioteraapia teaduspõhine tervishoiu valdkonda kuuluv eriala, kuhu

Füsioterapeut

doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne. e) liigeste nikastus- liigespinnad jäävad oma kohale, vigastatud on sidemed või liigeskapsel; liigese nihestus- liigespinnad on üksteise suhtes nihkes. Väliselt ära tuntav liigese deformatsioonist, funktsiooni puudumisest liigeses, sundasendist. Esmaabiks immobilisatsioon asendit muutmata, külm

Spordimeditsiin

docx

Game Ready süsteem

gameready.com) Õlaliiges  Õla artroskoopia  Õla kapsli ja laabriumi parandus  Rangluu murru operatsioon  Murru fikseerimine  Valuvaigistamine  Rotaatori manseti kõõluste parandamine  Õla liigese puhatsus  Õla liigese vahetus  Slap rebendi parandus  Murrud, venitused, rebendid C-T selg  Degeneratiivsed lülisamba kahjustused  Vahetult pärast lülisamba vigastust  Ületreeningu vigastused (ägedad kaela nihestused ja venitused)  valuvaigistamine  Seljaaju operatsioon (skolioos, diski asendus) Küünarnukk  Limapauna põletik  Küünarliigese vahetus operatsioon  Interpositsioon artroplastika  Tennisemängija küünarnuki ravi  Valuvaigistamine  Murrud, venitused, rebendid  Sünovialkoe eemaldamine Käelaba  Liigesepõletik  Karpaalkanali sündroom  MCP liigese vahetus

Spordibiokeemia

doc

Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid

Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest

Kehaline kasvatus

rtf

Kehaline kasvatus- teooria konspekt

Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või

Kehaline kasvatus

odt

Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus

kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad - 70% kõikest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedamini kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis - kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis- 65 % . Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja randmevigastusi võrkpallis, käsipallis ja korvpallis 80 %. Tennises küünarnuki vigastusi - 70 %. Kogu traumadest moodustavad põlve ja hüppeliigese probleemid jalgpallis ja võrkpallis näiteks 48 %. Kõikidest sporditraumadest tekivad kõige sagedamini keskmise raskusega traumad.

Meditsiin

docx

Põlve taastumine operatsioonist

· Võid alustada ujumisega, enam sobivaim on krooli-stiil · Suureneva raskusega jõuharjutused reielihastele nagu näidatu joonistel, milleks kasuta kummilinti (sinine) või hüppeliigese raskust (1,5-2 kg). Soorita harjutust 10-15 korda 3 kordusena. Hoides kinni toest labavii opereeritud jalg ning kõverda põlve Aseta ümber labajala kummilint, kõverda põlve 30º, libistades kanda vastu põrandat siruta põlv. · Poolkükk: õlgadelaiune harkseis, hoides varbad veidi väljapoole pööratuna. Mine aeglaselt kükki, kuni näed veel üle põlve varbaid (30º painutus põlveliigesest), hoia poolkükk-asendit 5 sekundit ning mine lähteasendisse tagasi. Soorita harjutust 15-20 korda järjest. Kasutatud kirjandus: http://www.ortokliinik.ee/public/pdf/p_juh_meniski_vigastus.pdf http://www.naistemaailm.ee/?id=28802 Operatsioonilt kaasa saadud lehed

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid