EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond
Remo Jõgela
PÕLVAMAA LOODUS Referaat
Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad , sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda ......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................................................8 Piusa koopad ..............................................................................................................8
Kokkuvõte....................................................................................................................... 10
Lisad................................................................................................................................ 11
Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 12
2 Sissejuhatus Põlvamaa asub KaguEestis ning piirneb põhjas Tartu, lõunas Võru,
idas Venemaa Pihkva Oblasti ja läänes Valga maakonnaga. Maakond ulatub
Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Põlva maakonnas on 14
omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks,
mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda
ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha,
lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi -Pihkva
järve vesikonda , mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad
Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest
liigestatud lainjas moreen - ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad
mitmed looduslikud vaatamisväärsused, näiteks Suur ja Väike Taevaskoda.
3 Järved, jõed
Põlvamaa järved moodustavad järvestikke: · Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved
Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning
sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on
suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning
Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma
veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks
kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi.
LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Nimi LÕUNA- EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2013 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 1 Põlvamaa..............................................................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad.............................................................................................
turismitalud ligi palju spordi- ja loodushuvilisi. Selle tõttu järgitakse rangelt keskkonnapiiranguid ja on tagatud loodusväärtuste säilimine. 15 KOKKUVÕTE Otepää on väga mitmekesine nii mulla-, taimkatte, lookleva reljeefi, jõgede ja järvede kui ka huvitava kujunemisloo poolest. Kõrgustiku mägine maa on soodne ka ehitusmaterjalide nagu liiva ja kruusa varumiseks. Maastiku mitmekesisus ja ilus loodus on Otepää kõrgustikust teinud Eesti kõige atraktiivsema talispordi piirkonna. Maa-ala laialdane kasutamine turismipiirkonnana on taganud ka inimeste hoolivuse looduse korrashoiu ja säilivuse vastu. KASUTATUD KIRJANDUS Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Otepää kõrgustik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 454 lk. Hang, E. & Karukäpp R. (1979). Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Otepää kõrgustiku pinnavormistik. Tallinn: Valgus. 196lk. Järvekülg, A. (2001)
urogallus), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha). Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M., Volmer, K., jt. ( 2005). Põlvamaa maastikud. Tartu: Elmatar. 2. Kalk, K. Drenkhan, R. Meenikunno maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006-2015. [WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=392461/MeenikunnoKKK28.0 4.06.pdf ( 24.10.2009) 3. Lepistik, A., Neemre, A. jt. (2001). Põlvamaa looduse radadel. Tartu: Eesti Loodusfoto. Kerttu Luik YASB-51 072877 11
Kõik kommentaarid