Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas (1)

Sarnased õppematerjalid

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik. Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega.

Uurimustöö

5

docx

ENSV NÄIDEND

keele väärtustamine viib riigi tegelikult paremasse olukorda. Nõukogude aegne õpilane: Mina kui hetkel põhikoolis õppiv isiksus võin aga öelda, et siin erinevate võimude ajal meie koolisüsteem muutub ikka üpriski palju. Hetkel on kord meie koolis väga karm. Juba iseenesest sõnavõtuluba on tunnis raske saadagi! Õpilane peab alati väga korralik ja viisakas välja nägema, kõik ehted jms on kategooriliselt keelatud. Õpilane peab alati täitma kõiki õpetaja nõudmisi ja viisakusreegleid ei tohi ometi unustada. Tagajärjed igale väiksemalegi rikkumisele on karmid. On olemas ka võimalus liituda pioneeridega, mis on õpilaste seas üsna populaarne. Vene keel on koolis esimene võõrkeel, kuid aega mööda vähendatakse aina teise võõrkeele tunde ja vene keele tunde muudkui lisandub! Lisaks on nii õppekavas kui koolivälisel tegevusel väga suur roll kommunistliku ideoloogia õpetamisel.

9.klass ajalugu

5

doc

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest.

2.Haridustee. Minu ema alustas oma õpinguid Rakvere 3 Keskkoolis, 1978. aastal. Koolitee oli umbes kilomeeter pikk, mööda vaikset kõrvaltänavat. Koolis käidi koos naabritüdrukuga, kes elas paar maja edasi. Rakveres käis ema ainult kaks aastat, siis kolis pere Tartusse. Seal jätkati õpinguid Tartu 5 Keskkoolis, kuni kaheksanda klassi lõpuni. Siis jätkati juba Tallinna 32 Kutsekeskkoolis, kus ema sai ka eriala. Ta õppis jalatsite õmblemist.  3.Suhtumine kooli. Pere suhtus kooli ja haridusse täie tõsidusega. Koolitöö pidi olema alati tehtud enne kui said õue teiste lstega mängima. Alati tunti huvi, kas kõikides ainetes on õpitud ja mis hindeid sa sellel päeval said. Kui juhtuski,et said mingis aines halva hinde, siis ei saanud karistuseks see päev teistega mängima ja pidid terve õhtu laua taga õppima. Eriti range oli minu vanaisa. Kodused õppimistingimused olid täitsa tavalised

Ajalugu

8

doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik. Tüdrukutel pidid olema ees mustad põlled. Pidulik riietus oli pioneerivorm. Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai. Üleval saalis räägiti ka muud

essee konkurss

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

10

doc

Uurimustöö: Tapa Günmaasiumi ajalugu

Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 ­ 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, muusikaharrastused, pillimängud jne. Uurimistöö kolmandas osas kirjutan ma töö ja küsitlusete kokkuvõttetest. Küsitlen oma enda isa, sest tema on käinud Tapa Gümnaasiumis ja selle lõpetanud.

Ajalugu

14

doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

Aare Lepaga ja pani kirja ka oma senised mälestused koolielust.Uurimustööd kirjutama ajendas soov teada saada oma esivanemate koolielu ­ kuidas viidi läbi tunde, mida tehti vabal ajal ja millised olid õppevahendid ja moeesemed. Tulevikus on ka autori järglastel huvitav lugeda, missuguseid muutusi on läbi aegade koolielus tehtud. Uurimustöö on jagatud nelja ossa. See sisaldab erinevate põlvkondade mälestusi koolielust ja võrdlust. Tööd kergendas õpetaja poolt antud küsimustik (vaata lisa 1). Iga töö kirjutamisel tekivad teatud raskused ja midagi polnud mingi erand. Alguses, kui ma vanaemale teatavaks tegin, et mul on vaja uurimustöö teha, jäi mul selline mulje, et vanaema pole rääkimisest eriti huvitatud. Pärastpoole hakkas tal jutt juba tulema ning ta rääkis mulle oma koolielust päris pikalt. Seevastu meeldis isale väga pajatada. Aga mina ise ei tahtnud mõnele küsimusele vastata, sest need olid väga isiklikud ja paarile

Informaatika

37

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

kirjanikuks selles valdkonnas on osutunud Harri Jõgisalu. Ta on tuntud Eesti lastekirjanik, koduloolane ja pedagoog, kes on omanäoline loodusekujutaja, asjatundlik ja meisterlik jutustaja. Uurimistöö teemaks valisin Harri Jõgisalu elu ja loomingu. Valiku põhjuseid oli mitmeid. Kõigepealt sellepärast, et olin lapsepõlves tema raamatuid lugenud ning ka oma lastele neid unejutuks ette lugenud. Valikut mõjutas kindlasti ka see, et elame kirjanikuga samas alevis ja ta on olnud aastaid sama kooli õpetaja, kus minagi olen oma põhihariduse omandanud. 3 Selle uurimistöö põhieesmärgiks on tutvustada põgusalt Harri Jõgisalu elu ja loomingut. Mille poolest on ta eriline ja silmapaistev? Harri Jõgisalu ei ole ju üksnes hea kirjanik, vaid ka armastatud õpetaja oma endistele õpilastele ja suurepärane loodusetundja, kes armastab ja kaitseb loodust. Harri Jõgisalul on asjatundlikku silma looduse nägemiseks ning sulge kirjutamiseks

Uurimistöö

Meedia

Kommentaarid (1)