Põllumajanduse mõju keskkonnale (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

35

ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Põllumajanduse mõju keskkonnale  Põllumajanduse mõju maastikele · Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. · Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. · Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus katastroofiliselt ning kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad.

Geograafia

6

doc

Geograafia - Metsandus

Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur

Geograafia

27

ppt

Põllumajandus

· Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused, jt kaamelid, kitsed jt · Siidiussikasvatus · Mesindus  Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? · Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduse osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine; · põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus).  Kui palju inimesi töötab põllumajanduses? Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealistest elanikest, põllumajandus annab aga vähem kui 5% maailma SKP-st. Banglades

Geograafia

54

ppt

Põllumajanduse esitlus

• Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt kaamelid, kitsed jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari • Siidiussikasvatus jt • Mesindus  Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? • Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; • põllumajandusliku maa osatähtsus; • põllumajanduse osas SKP-s; • põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; • põllumajanduse spetsialiseerumine; • põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus).  Kui palju inimesi töötab põllumajanduses? Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealistest elanikest, põllumajandus annab aga vähem kui 5% maailma SKP-st. Banglades

Geograafia

9

docx

Inimese mõju keskkonnale

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Janari Sai Inimese mõju keskkonnale Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2012 Sisukord  1. õhu saastamine; 2. osoonikihi kahanemine; 3. globaalne soojenemine; 4. pinnase saastumine; 5. vee saastumine; 6. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; 7. looduse mitmekesisuse vähenemine; 8. loodusressursside vähenemine. 9. Inimese mõju 10. Maakasutus 11. Metsa raie 12.Looduslike elupaikade kadu

Bioloogia

29

ppt

Mullatekkeprotsessid

toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed d u ele kog http://www.lf-oberursel.de/pages/projekte/boden.html  KLIIMA ELUSTIK Temperatuuri mõju Taimkatte tüüp; murenemisprotsessile; Loomad; Sademete mõju taimkatte tüübile ja Mikroorganismide mõju huumuse vee liikumine mullas; moodustumisele, aineringele, mulla Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse segamisele (õhusisaldus) moodustumine Mullatekketegurid RELJEEF AEG (MULLA VANUS) Kõrgus merepinnast; Põllunduseks sobiva mullakihi

Mullateadus

30

doc

Üldgeograafia 10.kl

temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemiskoorik: maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub, sügavus sõltub kivimite koostisest, pinnasevee omadustest, murenemise kestusest. Füüsikaline: toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste arvel (temp muutused, jää) Keemiline: kivimi keemiline koostis muutub ­ leostumine, hüdratatsioon, hüdrolüüs, oksüdeerumine. Bioloogiline: biokeemiline (samblikud, vetikad), mehhaaniline (taimede juured) mõju Murendmaterjal on lähtekivimiks mulla tekkele, poorsusest sõltub vee ja õhu mahutavus (mulla temp., niiskusesisaldus jne.), keemiline murenemine annab toiteelemendid. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine - On kivimite peenendumine ilma keemilis- - kivimis olevate keemiliste elementide mineraloogilise koostise muutumiseta reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja

Geograafia

9

doc

10. klassi loodusgeograafia

oksüdeeruvad Milline murenemine on ülekaalus ,miks? Kõrgmäestikes- rabenemine, to kõikumine suur, vee külmenemine Kõrbes- rabenemine, to kõikumine on väga suur, väike sademete hulk Vihmametsades- porsumine, suur sademete hulk Kumb mureneb paremini, kas graniit või lubjakivi? Lubjakivi- sest ta on pehmema koostisega ja mõjud avalduvad kergemalt, lahustub vees. Happevihmade mõju murenemisele- soodustab murenemise keemilist kiirust Lähtekivim mõjutab mulla omadustest: mulla keemilist kosotist, õhu- ja veesisaldust, soojenemiskiirust, mulla tüüpi, värvust, toitainete sisaldust, mulla lõimist- millise mullaga on tegu Põhja-Eesti mullad Lõuna-Eesti mullad Lääne-Eesti mullad Aluskivim lubjakivi liivakivi lubjakivi (pärnu ümb liivakivi)

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)