Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Põlluharimine ja Talupojad (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Põlluharimine ja Talupojad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wedru Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. ­ V saj. keskpaik) ­ Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus, mis tõi kaasa jõukuse ja rahvaarvu kasvu. Samuti arenes ka väga jõudsasti käsitöö. Vanemal rauaajal puudusid majapidamistest relvad, ei olnud toimunud ühtegi sõjalist kokkupõrget naaberhõimudega, elu oli rahulik. Seega hinnatakse seda perioodi kui rahulikku sõdadeta aega · KESKMINE RAUAAEG (V saj. teine pool ­ VIII saj. lõpp) ­ Keskmist rauaaega on nimetatud Eestis ka rahututeks aastateks, sest: * Hakati ehitama linnuseid

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. ­ 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. ­ 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. ­ 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga.

Ajalugu
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Peale tema surma algas kodusõda, mille käigus jaotati riik aastal 843 Verduni lepinguga Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangi riigist kujuneb Saksamaa, Lääne-Frangi riigist Prantsusmaa ja Lõuna Frangi riik jaguneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Frangi riigi jagunemine paneb aluse uue ühiskonnakorralduse tekkele. Feodalism ehk feodaalkord ehk läänikord on ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalile ja seda harivad nendest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad. Läänikord on seotud kahe sõnaga: senjöör ja vasall. Senjöör läänistab maa koos talupoegadega vasallile ja vastu saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m

Ajalugu
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)

Ajalugu



Lisainfo

Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun