Põlevkivi tuhk (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles – mineraalne osa.
Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamadelähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 5–7 miljonit tonni põlevkivituhka aastas
Tuhastamise tehnoloogiad
PF

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

v1ssu Õppematerjali autor

põlevkivi põlevkivituhk tehnoloogia soojuselektrijaam ekraan kütus tsement väävel kasutusvõimalus

Sarnased õppematerjalid

odt

Põlevkivi tuhk sideainena

...................4 Põlevkivituha tuhastamiseehnoloogiad.........................................5 Tuhaväljad.....................................................................................6 Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale.................7 Kokkuvõte.....................................................................................8 Kasutatud materjal........................................................................9 Sissejuhatus: Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles mineraalne osa.Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Materjal on otsitud internetist. Põlevkivituha taaskasutamine

Geograafia

130

pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

juba ligikaudu 200 aastat tagasi Suurbritannias, mil Manchesteri ümbruse soodest hakkasid kaduma turbasamblad. Hiljem on samalaadseid protsesse kirjeldatud märksa laiematel aladel Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Alates 20 sajandi lõpukümnenditest on täheldatud olulisi muutusi ka Kirde-Eesti suuremates õhusaasteallikate läheduses paiknevates rabades. Seda siis aluselise õhusaaste näol, mis tuleneb peamiselt põlevkivi põletamisel tekkivast lendtuhast. Kuna põlevkivi lendtuhk on väga rikas erinevate elementide poolest, siis see sisaldab ka palju toitained (nagu näiteks lämmastik, kaalium). Toitainete kandumine rabadele, aga muudab antud ökosüsteemi elutegevust nii, et see võib 5 täielikult muutuda või koguni hävida. Sellest tulenevalt on ka antud teema vajalik, et uurida õhusaaste mõju rabadele, just Kirde-Eestis, kuhu on koondunud Eesti põlevkivil töötav tööstus.

Loodus