Kerge liivsavi (savi 10-15%), Saviliiv (savi 5-10%), Liiv (savi alla 5%) Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis-keemilisi muutusi: Kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; Üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700-1000 °C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 °C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides ( 1100-1700 °C) 4 Savitellised Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti
betoonist. *Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). EHITUSKERAAMIKA *Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb: 1) savi hoolikalt läbi segada ehk savi ettevalmistus 2)vormida temast vajalik toode ehk toote vormimine 3 see kuivatada ja põletada, 4)mõned tooted veel glasuuritakse Headeks omadusteks on -küllalt suur tugevus -pikk iga -võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus -suhteliselt suur kaal
Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind. 18. KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savitooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine).
KASUTAMINE 3.1. Savitellise toormaterjal Keraamilised tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid ning need on jäänud läbi aegade püsima kuni tänapäevani. Telliste kasutamisel on tohutult eeliseid. Näiteks on tellisel ilu ja mitmekesisus, vastupidavus ja väärtuse säilimine, mugavus ja tulekindlus ja kindlasti savitellis keskkonda säästev toode. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Nende headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjalina on savi väga levinud. Savi, kaoliinid ja savikildad on savikad materjalid, mida kasutatakse tööstuses. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained
settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide halvad omadused? materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, tootmise energiamahukus Miks lisatakse savile tootmisprotsessis liiva? savile lisatakse liiva , mis teatud koguses on kasulik . moodustab skeleti mis takistab savi kahanemist ja pragunemist kuivatamiseni Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel kuni 100c
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid). On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: · Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks. · Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad
Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid LIIV 2. Jämetäitematerjalid KRUUS, KILLUSTIK JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL: 1. Ülikerged alla 500 kg/m3 2. Kerged 500 1800 kg/m3 3
Kõik kommentaarid