Põletamata tehiskivid Põletamata telliskivi saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel Liigitus sideaine järgi lubitooted kipstooted tsementtooted Silikaatkivi Silikaatkivi toorained: Kvartsirikas liiv Kustutatud või kustutamata lubi Vesi · Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%. liiv ei tohi sisaldada savimineraale ega huumust. · Lubjasisaldus hoitakse võimalikult madalal, lubi peaks olema peeneks jahvatatud, aktiivne ja pehme. · Värviliste silikaatkivide valmistamiseks lisatakse segule pigmente: kollast, pinuni ja musta.
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-,
Sõltuvalt toorainest on tooted ,kas sanitaarkeraamilisest fajansist , poolportselanist või portselanist Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi, millesse imendub osa veest Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena liigituse sideaine järgi: lubitooted kipstooted tsementtooted magnesiaalsideainetega tooted lubjast tehiskivid lubi sideaine baasil valmistatakse silikaatkivi silikaatplokid , -plaadid (raske silikaatbetoon) kerge täitematerjaliga silikaatbetoon mullbetoon (konstruktsioon -,konstruktsioon soojaisolatsioon, soojaisolatsioon silikaltsiit silikaattellis silikaatkivi valmistusprotsess:
Kool Tööstustehnoloogia osakond Nimi Müürimaterjalid Iseseisev töö Õpetaja Asukoht(näiteks Tartu 2012) Müürimaterjalid Fibo plokid ja sillused Fibo plokk 120,5-159,6/ täisalus Fibo kergplokk 172-189/täisalus Fibo õõnesplokid 135,2-150 / alus Fibo sillus 15,33-156,55/tk/ sõltuvalt suurusest Tellised Tavatellis 0,35-1,15/tk Täistellis 0,51-0,57/tk Auktellis ~0,6/tk Aeroc plokid ja sillused AEROC toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad (ei vaja järelkivinemist). Poorbetoontooteid valmistatakse AEROC tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 375 kg/m³ ja 450
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi)
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele.
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
..................................................................... 16 SOOJUSTAMINE.................................................................................................................. 19 energiasäästu portaal........................................................................................................ 19 KASTUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 22 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID Põletamata tehiskivid. Põletamata tehiskivi saadkse mineraalse sideaine kivistumisel. Liigitada saab neid sideaine järgi : lubitooted, kipstooted, tsementtooted, magnesiaalsideainetega tooted. Lubjast tehiskivid: koostis kustutatud või kustutamata lubi, kvartsirikas liiv ja vesi. Värvilise kivi saamiseks võib lisada pigmente. Kivistumine toimub lubja ja ränihapendi reageerimise tulemusel ja seeläbi muutub lubja-liivasegu veepüsivaks ja tugevaks tehiskiviks.
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK
Ehitusmaterjalid Müürikivid Tartu 2013 Ehitusmaterjalid Müürikivid Müür koosneb üldiselt mingisugusest müürikivist ja mördist. Müürikivi on üldnimi kõigile müüri ladumisel kasutatavatele ehituskividele. Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad on sobilikud seina panemiseks. Looduslikud ehituskividest levinuim Kesk- ning Lõuna- Eestis on maakivi ehk graniit. Maakivi võib põllu äärest tasuta korjata ning kui vaja suuremaid koguseid korraga peab soetama kividega tegelvates ettevõtetest
350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 - U-plokk 200 185 244 - 6 U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid
> Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb > Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaarduvus > Lagneb tasakaaluniiskus Puidust ehitusmaterjalid Puidust ehitusmaterjalid kujutavad endast valmis hooneosi. > Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimikonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Kivimaterjalid Jagunevad Looduskivimaterjalid ja tehiskivimaterjalid. Tehiskivimaterjalid jagunevad Põletatud tehiskivid ja põlemata telliskivid. Looduskivimaterjalid Liigitus > Geoloogilise päritolu järgi > Mineraaloogilise koostis > Füüsikalsedmehaanilist omaduste järgi > Töötlmisviiside järgi > Dekoratiivsete iseärasuste järgi > Kasutusala järgi Looduskivimaterjalidde liigitus geoloogilise päritolu järgi > Tard ehk magmakivimid massiivsed (süva e intrusiivsed ja purske e. efusiivsed ) purdsed ( sõmerad ja tsementeerunud ) > Settekivimid keemilised
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel
Põrandaplaadid, seinaplaadid, fassaadiplaadid, mosaiikplaadid. 14. Kuidas jagunevad santehnilised keraamikatooted ja millest nad on valmistatud? Santehnilised keraamikatooted on jämekeraamika (kivipurusegune asi) ja peenkeraamika (peeneteraline savi). Peenel on veeimavus alla 5% ja jämedal üle 5%. 15. Millist keraamilist materjali kasutatakse vundamendi soojustuses, samuti põrandates ja tasakatustes? FIBO kergkruus. PÕLETAMATA TEHISKIVI MATERJALID 1. Mis materjalist ja kuidas valmistatakse silikaattelliseid? Lubjast ja liivast. Lupja on 5-8% ja liiva on 92-95%. Sinna lisatakse vesi ja vee ülesanne on lubja kasutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Liiva kaevandamine ja sõelumine, lubja jahvatamine. Need segatakse omavahel. Telliste vormimine, metallvormised pressi teel, aururõhu koosmõjul 10-15 MPa. 2. Kuidas jagatakse silikaattelliseid? Reatellis, vääriktellis
Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest
ventileeritava õhuvahega, kahekihilisi seinu jne. Normaalset vastupanu vihmale tagab seina paksus >38cm Kõik mördivuugid (eriti pikivuugid) <20 mm (normaalne 10mm, 16-20 mm tugevuse vähenemine) ja tühemiketa 7 Looduskivi 8 4 Tehiskivid Tellised Savitellis, tsement- tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või
Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk); mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid ); autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc’i plokid); pressitud betoonkive ( Columbia-kivi ). Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokke) seina struktuur on poorne, mille tõttu isoleerib ta hästi soojust ( betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel.
Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõtlik ülevaade silikaattoodete ajaloost, tegemisviisist ning valik erinevaid tooteid. Infot sain erinevatelt Eesti internetilehekülgedelt. Samas peab tunnistama, et silikaattoodete kohta väga palju materjale ei ole leida, mis on kummaline just seetõttu, et silikaattellis on väga populaarne ehitusmaterjal nii nõukogude ajast ning ka praegusel ajal väga kasutatav eriti meie ilmastikuolusid arvestades. Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880
Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm Mõõtmete lubatud vead pikkus (a) ± 3mm, laius (b) ± 3mm, paksus (c) ± 2mm · Reatellis · Vääriktellis · Lõhestatud tellis · Klombitud tellis · Õõnesplokk 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. 15 Eestis on ehitusturul põhiliselt Aeroc, Silbet ja Siporexi tooted. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooniomadused ja suure tulekindluse. Lubatud tolerantid b±2mm, h±2mm, l±3mm. Toodetakse: plokke, vaheseinaplaate, U-plokke, silluseid, laepaneele. 3.2.1.3 Kipstooted Kipstoodete puudusteks on nende suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa neid kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides)
Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis- keemilisi muutusi: · kuni 100 C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; · üle 200 C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 9 · 400...700 C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; · 700...1000 C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; · üle 1000 C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); · temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides 1100...1700 C. 3.2. Savitellise tootmine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse võilaborimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: toormaterjali kaevandamine savi ettevalmistus, toote
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1
4.3.3 VÄIKEPLOKKMÜÜRITIS Väikeplokk on enamasti süsteemne toode, millel on tehase tootearenduse tulemusel välja kujundatud kindlad garanteeritud omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (segud, sillused, terasdetailid jt.), spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi. Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt: www.aeroc.ee - Aeroc - tooted www.ikodor.ee - Ikodor-plokid www.maxit.ee - Fibo plokid ja sillused www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid www.columbia-kivi.ee - Columbia tooted www.wienerberger.ee - Porotherm plokid EELISED • Ladumise kiirus • Väiksem töömahukus • Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega • Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
7 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 2.1. Savitellise toormaterjal Keraamika tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast peeneteralist polümineraalide kompleksi, mis veega segades moodustavad plastse massi. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali savi koostisest. Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 E
Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 6. MINERAALSED SIDEAINED 6.1. ÜLDMÕISTEID *Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained jagunevad kahte põhiliiki- 1) orgaanilised 2)mineraalsed. *Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). *Mineraalne sideaine muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega (peale mõne erandi). Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult
all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8…1,0MPa ja temperatuur 160…1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid). On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: · Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks. · Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad
Erinevate värvitoonide saamiseks lisatakse tootmisprotsessis betoonisegule värvipigmente, mis võimaldab kliendil valida sobivaima värvitooni. Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. 4 Tehnilised näitajad: Plokid Kivid täisplokk õõnesplokid soliidkivi murtud kivid Mõõtmed mm 390x140 390x9 390x 390x 390x2 190x90x5 190x95 390x9 x190 0x190 140x 190x 40x19 7 x90 5x90 190 190 0 Tolerantsiklass D1 D1 D1 D1 D1 D1 Mass kg 15 10 13 17 20 2,1 3,8 7,8
kinnitamisele. Neid seadmeid tohivad paigaldada, transportida ja kasutada vaid spetsiaalse väljaõppe saanud töötajad. 2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid 2.1 Üldist Betoonist ja/või raudbetoonist elemente kasutatakse kaasaegsete ehitiste koostisosana üha sagedamini. Raudbetoonist elementide tootmiseks on vaja laialdast oskusteavet. Betoon on inimese valmistatud kivi. Aluseks on kergelt sitke mass, mis kõveneb tsemendi sideaine kristallilise vormimuutuse tõttu. 2.2 Raketis Betooni raketis koosneb kolmest osast: · Valuvorm vormib värske betooni ja sellest oleneb välispinna kuju. · Toestus/struktuur neelab kõik tekkivad jõud ja tagab kindlate mõõtmete saamise. · Tugi võtab vastu aluspinnale mõjuvad jõud ja hoiab ära liikumise. 2.2.1 Valuvorm Vastavalt vajadusele kasutatakse järgmisi materjale: Puidust vormid: · Laudvormid tehtud 24 mm kuuse- või männilauast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
