TALLINNA ÜLIKOOL
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik
095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · Inimmõju põhjavee kvaliteedile lk. 13 · Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega lk. 14
Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad
.......26 6.2 Veestik......................................................................................................... 26 6.3 Müra............................................................................................................ 27 6.4 Õhusaaste................................................................................................... 27 6.5 Taimestik ja loomastik................................................................................. 27 7. Kavandatav seire ja edasised uuringud............................................................28 8. Avalikkuse kaasamine protsessi.......................................................................29 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus................................................................................. 30 10. Kasutatud materjalid...................................................................................... 31
elustiku kaitseks. Loodust on viimasel ajal palju reostatud, mistõttu on kasvanud ka selle mõju hüdrosfäärile Uurimistöö teema on valitud eelkõige huvi keskkonnakaitse vastu ja looduses toimuvate huvitavate pakkuvate muutuste tõttu. Töö on üles ehitatud kahes peatükiks: Veereostus ja Läänemere reostus. Esimeses peatükis on uuritud, kuidas on tekkinud veereostused, mis omakorda jaguneb alapunktideks: sinivetikad, nafta reostused, põhjavee reostus, veepuhastamine. Teises peatükis on käsitletud Läänemerd kui ühe kõige enam reostatud merena. Välja on toodud eraldi alapunktid: Radioaktiivsed ained Läänemeres, Läänemere kaitsmine. Lisadena on kasutatud pilte, et muuta töö sisu arusaadavamaks. 4 1. Vee reostus Maailmas on vett kõikjal, kuid sellest väga väikest osa on kõlblik inimestele kasutamiseks. (Lisa 1)
.. 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused
Selline toitumisviis esineb tavaliselt nõlvajalamitel ja teistel reljeefi madalamatel osadel. 12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2. Kliima (sademed ja nende ebaühtlane jaotumine, aurumine) 3. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus: * sademetevee äravoolu takistatus ehituse ajal. * Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub.
ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“ o Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
Kõik kommentaarid