Põhjamaade kunst (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

Põhjamaade kunst

kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtastest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvatavasti juba 7000 a paiku ekr, kuid enamik säilinud kuulub siiski pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela rootsis. Viikingiaeg

Kunstiajalugu

60

docx

Põhjamaade kunst

 Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid:  Linköpings domkyrka  Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina  Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar  Kuulutati pühakuks 1484  Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst  15.saj teisel poolel levisid piltjutustused  Albrekt Målare oli kuulus oma kirikumaalidega Upplandis- teemad religioossed v müstilised  Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’  15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke  Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj

Kunstiajalugu

4

doc

Rootsi renessanss – 16.sajand

Mõjuallikaks Prantsusmaa.  N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas).  N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst  Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud)  Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest.  Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630)  Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst  D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana.

Ajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu

9

docx

18 saj. Kunst

maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast

Kunstiajalugu

12

docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud. • Barokilik realism – Hollandi juhitud piirkonnas valitses kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. • Kogu 17.saj kunstis on ka palju ühisjooni – liikumine, pinge, kontrastid. Kirik ja paavst nõudsid, et kunst oleks esinduslik ja tore. • Kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. • Oluline meelte ja tunnete rõhutamine.

Kunstiajalugu

38

docx

Põhjamaade ajalugu

Hakkab kujunema paikne asustus; Lehtpeekrite kultuur 4.-3. aastatuhat eKr Venekirveste kultuur Esimest korda on Eesti Põhjamaaega sarnane; 2800-1800 eKr; Laevakujulised e. Venekirved; Nöörkeraamika; Soomeugrilaste saabumine 3.aastatuhat eKr; Pronksiaeg 1800-500 eKr Hakkavad tekkima kaljumaalingud; Ususümbolid, riided; Tollundi mees 2200 aastat vana u; Rituaalse mõrva ohver; Põhjamaade esiaeg 2 Rauaaeg Põhjamaade rauaaja periodiseerimine: Varane e. Eelrooma rauaaeg (5.-1. eKr);  Rooma rauaaeg (1.saj. eKr-4.saj.pKr); Rahvarännete aeg (4.-6-saj.); Vendeliaeg (6.-8.saj.) Raudesemed valmistati soo- või järvemaagist; Säilinud esemeid on vähe. Surnuid põletati, hauapanuseid oli vhe; Ilmastik oli muutunud jahedamaks; 2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid; Rooma rauaaeg

Ajalugu

15

docx

Eesti kunstiajalugu

Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16. Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited Vastus: Uusasjalikkus, kubism, järelimpressionism Kunst iseseisvas Eestis 1919 ­ 1940 Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele ­ Triigile ja Mägile ­ oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 ­ 1970).

Eesti kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)