Põhjamaade ajalugu
Minevikust tänapäeva
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared.
P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid
nimetust Scandia.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Skandinaaviamaad:
Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi.
Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island
Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel.
Idamurre- taani ja rootsi keel
Läänemurre- norra ja islandi keel
Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia
algkeelele; nn viikingikeelele.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea
tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita.
Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks
murreteks.
Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Fennoskandia Ida-Karjala; Koola ps; Skandinaavia ps. Skandinaavia ja
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 204 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anni482
Õppematerjali autor
Hakkab kujunema paikne asustus; Lehtpeekrite kultuur 4.-3. aastatuhat eKr Venekirveste kultuur Esimest korda on Eesti Põhjamaaega sarnane; 2800-1800 eKr; Laevakujulised e. Venekirved; Nöörkeraamika; Soomeugrilaste saabumine 3.aastatuhat eKr; Pronksiaeg 1800-500 eKr Hakkavad tekkima kaljumaalingud; Ususümbolid, riided; Tollundi mees 2200 aastat vana u; Rituaalse mõrva ohver; Põhjamaade esiaeg 2 Rauaaeg Põhjamaade rauaaja periodiseerimine: Varane e. Eelrooma rauaaeg (5.-1. eKr); Rooma rauaaeg (1.saj. eKr-4.saj.pKr); Rahvarännete aeg (4.-6-saj.); Vendeliaeg (6.-8.saj.) Raudesemed valmistati soo- või järvemaagist; Säilinud esemeid on vähe. Surnuid põletati, hauapanuseid oli vhe; Ilmastik oli muutunud jahedamaks; 2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid; Rooma rauaaeg
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid. Ku
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel val
Ajalugu Muinasaeg (9000ekr - 13.saj (mvv)) keskaeg (13.saj - 1558 (liivi sõda)) uusaeg (1558 - 1860 (ärkamisaja algus)) ● 1030 Jaroslav tark põletas maha tartus linnuse ning ehitas uue “esimene vene okupatsioon” ● Muistne vabadusvõitlus (13.saj (1208-1227) ehk liivimaa ristisõda! ○ Põhjused ● usustamine - ristisõjad ja rahulik misjonitöö edutud, “häbist puhtakspesemine” ● paavst lubas sõdijatele, et saavad pattudest vabaks ● eesti polnud ühtne ○ Miks sakslased võitsid? ● parem sõjavarustus ● suuremad väed ● ühtsustunne ● hea strateegia ● meditsiinilised võimalused ○ Sõja käik ?
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu. 1434-14
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vahera
*See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre
Reformatsioon Skandinaaviamaades Kolm Skandinaavia kuningriiki- Taani, Rootsi ja Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Kõigi kolme riigi valitsejaks krooniti Erik XIII, kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele ( Taani kuninganna) Seepärast ei kujunenud Kalmari unioonist võrdsete riikide liitu vaid hoopis Suur-Taani, mida valitseti Kopenhaagenist Kolmest riigist oli kõige arenenum Taani, tänu oma soodsale asendile Läänemere kaubateedel Eriti halvasti tundis ennast Rootsi, kus läänistati taanlastele maid ja kuhu määrati Taanist foogte(kuningvõimu piirkondlikke esindajaid) Rootsi kirik sõltus Rooma paavstist kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud. Sellises olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu Aastatel 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine 16. saj. kujunes l?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid