Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja. (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Konspekt muistse Eesti kohta

• Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud • Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond • Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid • Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus • Maaisandad läänistasid valdusi majanduslikel kaalutlustel KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED

10.klassi ajalugu

2

doc

II Keskaeg

siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. - "Linna õhk teeb vabaks." Talurahvas jagunes : adratalupojad, maa suurust arvestati adramaades. Üksjalad, enamasti adratalupoegade pojad, kellel ei jätkunud isa talus maad oma pere jaoks, nemad rajasid oma talu metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna

Ajalugu

7

doc

Eesti keskaeg

Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 ­ Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a

Ajalugu

10

doc

Eesti ajalugu

Vesse – saarlaste kuningas. Ta sattus sakslaste kätte vangi, keda algul piinati ja hiljem üles poodi (1344). Eestimaa müümine Saksa ordule (1346) – Taani müüs Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule (Liivi ordu). Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla (1347). 8. Maarahvas 14.-16. saj. Talupoegade olukord peale jüriöö ülestõusu halvenes. Neile kehtestati igasugused seadused (koormised), ning talupojad muudeti sunnismaisteks ja pärisorjadeks. Pärisorjus – talupoegade sõltuvus maaisandast, neid tohtis müüa ja vahetada. Neil oli teokoormis ja neid ei tohtinud tappa. Pärisorjus oli orjusest leebem variant, sest orje tohtis omanik ka tappa. Sunnimaisus – talupoeg ei tohtinud oma elukohta vahetada ilma oma isanda loata. Adrakohtunikud – Inimesed, kelle ülesandeks oli kadunud talupoegade tuvastamine, ülesleidmine ja tagasitoomine. Adratalupojad – nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest.Adramaa suurus oli 8-12 ha. Pidid

Ajalugu

7

docx

Eesti keskaeg

Raad ­ linna omavalitsus- ja esindusorgan, kellele allus kogu avalik elu linnas Tsunft ­ Käsitööliste liit, lähtuti põhikirjast ehk skraast Gild ­ Kaupmeeste ühendused, mis juhtisid kaubandust linnas 31. Haapsalu linn: Haapsalu linna rajamine 1279, Haapsalu linna tähtsus ja suurus keskajal. Sai linnaõiguse 1279, määrati Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks peale Uus- Pärnu maha põletamist. Rahvaarv ei olnud väga suur, kuni 500 inimest  32. Keskaegne kaubandus linnades. Oska nimetada Eesti linnu, mis kuulusid keskajal Hansa Liitu! (Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu). Mis oli Hansa Liit? Olulisimad kaubad, millega keskajal kaubeldi. Hansa liit oli kaupmeeste liit, mis ühendas Põhja-Euroopa kaubalinnu Kaubeldi teravilja, soolaga 33. Vana-Liivimaa usuelu korraldus. Usueluga seotud mõisted: piiskop, peapiiskop, toomkirik, toomkapiitel, kirikukihelkond.

Ajalugu

5

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool ­ eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed ­ sõjateenistuskohustus. 1507 ­ talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 ­ Riia, piiskop Albert 1248 ­ Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 ­ Tartu

Ajalugu

13

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

kallale. Eestlaste võit. 1211 aastal oli Viljandi linnuse piiramine.Eestlased sõlmisid Sakslastega rahu. 1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu. Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad. Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine. Pihkvas tekitad Ugandi ristimine pahameelt. 1216 Tehti rüüsteretk Ugandisse. 1217 , kolmekuningapäeval tehti Sakslastega- uute liitlastega- sõjakäik Venemaale. Venelased otsustasid nüüd eestlastega ühiselt Sakslaste vastu välja astuda. 1217 veebruaris saabuis venelaste vägi Otepää alla- nendega koos Saarlased, Harjulased, ristitud sakslased. Piiramine kestis 17 päeva

Ajalugu

11

doc

Vana-Liivimaa

VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa ­ Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)