Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
VANA- ROOMA

GEOGRAAFIA JA OLUSTIK

Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad .
  • ITAALIKUD – asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa.
  • Latiinid : asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade.
  • Etruskid : asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid korrapärase planeeringu järgi. Leiud lubavad arvata, et võin oli aristokraatia käes. Austati mitmeid jumalaid, ka mõningaid kreeka omi, kuid usuti ellu pärast surma.(hauakambrid). Etruuriast pärineb ka ennustuskunst . Nad panid oma usulisi tõekspidamisi kirja. Oma ainuvõimu 8.-6. saj eKr hakkasid nad alates 5. saj eKr kaotama Rooma tõusu tõttu.

Itaalia on paljuski mõjutatud kreklastest. Kreeklased rajasid kolonisatsiooni käigus lõunarannikule (Taras/Tarentum) ja Sitsiiliasse (Sürakruusa) palju linnu, kus paljud neist ka elasid. Kokkupuude emamaaga oli neil sage. Nad tõid Itaaliasse oliivi- ja viinamarjakasvatuse, linnriikliku korralduse, tähestiku, mündid, eeposed ning ka jumalad. Kreeka kirjameestelt pärinevad vanimad ülestähendused Itaaliast .
Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, tollasesse Latiumi maakonda . Varaseim Rooma linna osa pärineb 10. saj eKr, kui asustati Palatiumi küngas. Arvatakse, et ühtne linn kujunes välja ~600 eKr. Küngastevahelisse orgu rajati foorum , Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Tnp peame Rooma linna asutamisajaks 21.04.753 a eKr.
Pärimus: Sõjajumal Mars ja noor preestrinna said kaksikud Romuluse ja Remuse. Julma isa käsul visati nad korvis Tiberisse, kus emahunt nad oma hoole alla võttis, üles kasvatas nad kerjus . Rooma linna rajades puhkenud tüli käigus tappis Romulus remuse ning linn sai nime oma esimese kungina Romuluse järgi.
Roomat valitses järgemööda 7 kuningat ning sel ajal oli tegu arvestatava linnriigiga ( valdused ligi 25 km ulatuses). Tiberi suudmesse rajati Ostia sadam. Rooma asukoht kaubandusteede ristumispunktis suurendas ka etruskide huvi linna vastu. Nende huvi kasvu äitab ka fakt, et Rooma allutati etrusikidele ning 3 viimast kuningat olit just sellest rahvusest. 510 eKr tõusnud mässuga kukutati kuningavõim. Algas vabariigi periood, kus valiti igal aastal riigiametnikke.
Vabariiklikku Roomat valitses rahvakoosolekul kinnitatud kuningas koos senatiga. Kodanikud jagunesid sugukondadesse ning need omakorda perekondadesse (eesnimi, perenimi , liiginimi). Ühiskond oli absoluutselt patriarhaalne. Vaesed kliendid andsid end patrooni kaitse alla samas nende ees koormisi kandes ning sõjaretkedel käies. Valdav oli talupojaühiskond. Igaüks pidi täitma sõjaväekohustust ning varustus selleks tuli muretseda endal. Nii klassifitseeriti ka väeüksused: ratsaväes või jalaväes. Vaeseimad olid sellest kohustusest priid (ainus varandus neil olid lapsed: proles → proletariaat). Roomlaste maailmavaade kujunes läbi elu: tähtsaks peeti kodumaa-armastust, traditsioone ning riigivõimu austamist; hiljem ka vaprust , enesedistsipliini ning kohustuste täitmist.

ROOMA VABARIIK Daatum : 510-30 eKr

Vabariigi ajal valitseid senat , mille kõrgeimad liikmed olid 2 konsulit . Vabariigi algusaastatel ei paistnud Rooma eriti silma, kuid 5. saj lõpuks oli see Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatult tungisid 378. a-l sisse gallid. Lunaraha eest saadi vabadus. Mõni aeg hiljem mingi sõjaretkele samniitide vastu, kus lõppkokkuvõttes oldi edukad : aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Patriitsid – usutavasti kuulsatest esiisadest põlvnevad Rooma elanikud. Neile kuulusid riigiametnike ja preestrite ametikohad, neile kuulus õigus tõlgendada tavaõigust ja nemad olid senati liikmed. Nad olid enamasti jõukad ning omasid suuri maavaldusi.
Plebeidid – mittepatriitssed Rooma kodanikud, kes osalesid ka rahvakoosolekutel. Nende vaesus tingis patriitsidel võlgu võtmise ning sellest tulenevalt orjastamishirmus elamise . Mitte kõik plebeid polnud vaesed, rikkamad nõudsid võrdseid poliitilisi õigusi.
Klassivahedest tingituna kestsid patriitside ja plebeide vahelised konliktid terve vabariigi kestel. Kuna plebeidele kuulus enamus sõjaväes ei saanud patriitsid nende nõudmistele vastu hakata ning see viis plebeide esindajate – rahvatribuuni – valimiseni. Plebeide nõudmisel koostati ka esimene seadustekogu: 12 tahvli seadused. Kuigi need olid plebeidele üsna karmid , andis see neile mingisugusegi aluse oma õiguste eest võitlemisel. Plebeide nõudmised rahuldusid, peale mõningaid järeleandmisi 12 tahvli seadustes , kui plebeide koosolekul lubati vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus ka seisustevahe (tegelikult mitte, lihtsalt patriitside kõrval said nüüd valitsemises ka rikkamad plebeid kaasa rääkida) ning moodustus populus Romanus – rooma rahvas.
Rooma vallutustega said nad Kartaago tõsiseks vastaseks. Nende vahel oli 3 sõda, mida kartaagolaste puunlaste nimetamise tõttu tuntakse Puunia sõdadena.
I Puunia sõda: peamiselt merel ja Sitsiilias. Peale laevastiku hankimist said võidu ning osa Kartaago valdusi roomlased .
II Puunia sõda: peale Hannibali juhtud vägedega Cannae lahingu võitu suutsid Rooma väed siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias.
III Puunia sõda: umbusu tõttu vanas vaenlases ning kartuses, et kartaagolased taas ründavad vallutasid ka hävitasid nad Kartaago 146 eKr.
Puunia sõdade ajal laiendas Rooma oma valdusi ka itta . Allutati Makedoonia ning pärisid ka Pergamoni. Nii sai Roomast Vahemere valitseja.
Vabariigi ajal olid riigiorganiteks:
  • Magistraadid – üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri.

Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud tasustatud , see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad.
  • 2 konsulit – kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti. Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp .
  • Preetorid – õigusemõistjad, võisid ka sõjaväge juhtida ning asendada konsulit.
  • Tsensorid – 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle.
  • Diktaator – tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht .
  • Rahvatribuunid – vetoõigust omavad plebeid.
  • Senat – valitsev riiginõukogu ( endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet. Vabariigi lõpupoole oli senatid ~600 senaatorit. Välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad olid nende pärusmaa.
  • Rahvakoosolek – koosolekut juhtiva magistraadi ettepanekute üle otsustamine. Lihtrahvas ettepanekuid teha ei saanud, vaid ainult vastu võtta/tagasi lükata senatist tulnud seadusi ning hääletada magistaadi ettepanekute pool/vastu. Hääletamine sõjaväeosade kaupa, igaühel üks hääl ning neis kuulus tavaliselt eelis jõukatele.

    Eelnevast tulenedes oli Rooma riigikord üldiselt aristokraatlik . Reaalselt said riigiametisse kandideerida vaid tuntud, poliitiliste kogemustega ning jõukad inimesed. Kujunes nobeliteet – patriitside ja jõukate plebeide ühendav kogukond .
    Rooma kinnitas igale vallutatud alale eri tingimused, mis takistas üleüldist väljaastumist. Siiski ei tunginud nad pea kunagi vallutatud riigi elukorraldusse, ei surunud peale usku, keelt ning kombeid. Vaid ülestõusude korral muudeti valitsemiskorda. Itaalia võidetuilt võetu 1/3 maast maatagavaraks, millest osa jagati vaesematele, osa läks rikastele rendiks. Strateegiliselt tähtsatesse kohtadesse rajati kolooniaid – Rooma kodanike asulaid. Munitsiipiumi staatusega sai võidetud linna säilitada omavalitsuse ning sealsed elanikud said Rooma kodanikeks, linn aga muuts osaks Roomas. Enamik linnu olid aga liitlased: nende sõjavägi oli Rooma käsutuses, neid ei maksustatud. Kuna Rooma kodanikud olid Itaalias vähemuses jagati lahkelt kodakondsust. (teenete eest isegi tervetele linnadele).
    Väljaspool Itaaliat asusid maksustatud provintsid . Need olid arengult hoolimata majanduslikust ja kultuurilisest terviklikkusest erineva arengutasemega. Kuna poliitilise karjääri tegemine nõudis rooma tavade ja ladina keele tundmist levis romaniseerumine eriti aristokraatide seas. Provintse valitses asehaldur - endine magrstraat, kaitses välisvaenlaste eest, kohalike vastuhakkude mahasuruja, olid ülemkohtunikuks ning maksukogujad.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #1 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #2 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #3 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #4 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #5 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #6 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #7 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #8 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #9 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #10 Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alaverka Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • VANA-ROOMA
    • GEOGRAAFIA JA OLUSTIK
    • Rooma linn
    • ROOMA VABARIIK Daatum: 510-30 eKr
    • Patriitsid
    • Plebeidid
    • I Puunia sõda
    • II Puunia sõda
    • III Puunia sõda
    • konsulit
    • Preetorid
    • Tsensorid
    • Diktaator
    • Rahvatribuunid
    • Senat
    • Rahvakoosolek
    • Latifundiumid
    • Mariuse sõjaväereform
    • VARANE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 30 eKr-3 saj algus pKr
    • ÜHISKOND JA ELUOLU
    • Senatiaristokraatia
    • Ratsanikuseisus
    • Vabad talupojad ja rentnikud
    • Orjad
    • Tuunika
    • Tooga
    • KIRJAKUNST JA KULTUUR
    • Prolemaios
    • KUNST
    • Panteon
    • Termid
    • HILINE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 248-476
    • Varane keisririik 30.ekr.-235.pkr
    • Sõdurkeisrite ajajärk(235-284)
    • Hiline keisririik (284-476)
    • Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi langus
    • saj. ida poolt ründasid hunnid. Attila

    Teemad

    • Latiumi
    • Ertuuria
    • teid
    • sildu, veejuhtmeid)
    • hauakambrid)
    • Sürakruusa)
    • foorum
    • a eKr
    • valdused
    • ligi 25 km ulatuses)
    • senatiga
    • eesnimi, perenimi, liiginimi)
    • patrooni
    • ainus varandus neil
    • olid lapsed: proles → proletariaat)
    • konsulit
    • gallid
    • samniitide
    • rahvatribuuni
    • tahvli seadused
    • tegelikult mitte, lihtsalt
    • patriitside kõrval said nüüd valitsemises ka rikkamad plebeid kaasa rääkida)
    • populus Romanus – rooma rahvas
    • Kartaago
    • puunlaste
    • Cannae
    • eKr
    • konsulit
    • endised + tulevased magistraadid)
    • aristokraatlik
    • nobeliteet
    • Itaalia võidetuilt
    • Munitsiipiumi
    • teenete eest isegi tervetele linnadele)
    • provintsid
    • romaniseerumine
    • endine magrstraat
    • IDAPROVINTSID
    • LÄÄNEPROVINTSID
    • vaid Põ
    • A-s kõrgkultuur)
    • enam
    • romaniseerunud)
    • esialgu toodang
    • müügiks, hiljem, HKK, majandasid end
    • proletaaridega
    • Gracchused
    • kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või
    • senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest)
    • Crassus, Pompeius ja Caesar)
    • Caesar (100-44)
    • Octavianus
    • hõivas 30 eKr Egiptuse
    • princeps, imperaator)
    • res publica
    • keiser oli konsul, asevalitseja tähtsaimates provintsides, senati liige ning ka
    • rahvatribuun)
    • saj Britannia ning Traianuse ajal Daakia
    • ning Mes)
    • Leegion
    • kiiver, rinna
    • küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, oda, mõõk)
    • õigusteusele
    • tooga
    • proletariaadid
    • kliendid
    • heast südamest, ustava teenistuse eest)
    • familia
    • kuukalender
    • päikesekalender
    • käiku)
    • aatrium
    • cloaca
    • termid
    • Circus Maximus
    • Colosseum
    • stoikud
    • kohused riigi ja
    • isamaa ees)
    • esimesed kivitetrid vabariigi lõpul)
    • Plautus
    • Oraatorid
    • Cicero
    • metseen
    • Augustuse kuldseks ajaks
    • Vergilius
    • Aeneis“
    • Märkmeid
    • Titus Livius
    • peamiselt legendid)
    • vaprus, patritoism, lihtsus ja distsipliin)
    • epigrammide ja satiiride
    • Apuleius
    • Lukianos
    • Galenos
    • Nuumesn
    • Laarid
    • Geenius
    • satunaale
    • pontifex
    • flaamenid
    • augurid
    • sibüll
    • pontifex maximuse
    • prokuraatori
    • kr. k. christos
    • salvitu)
    • apostlid
    • kr. k. ülevaataja)
    • neis säilis skulptuure
    • seinamaale, tarbeesemeid ja kunstitöid)
    • Kimäär
    • rooma betoonist
    • pikkus kümneid km)
    • Forum Romanum
    • kuura
    • korrust)
    • päiksepurjetega
    • meeste- ja naisteosakonnad
    • erineva kuumusega pesemisruumid, massaži- ja aurukambrid, basseinig, spordiväljakud
    • raamatukogud)
    • võidukaar, austavat isikut
    • kujutavate reljeefidega auvärav, Tituse võidukaar)
    • Aphtodite sümbol)
    • Võidusambad
    • Traianuse sammas
    • seinamaal
    • maalitakse vaid värskele ning märjale krohvile, kuid on kestev)
    • sõdurkeisrid
    • Diocletianus
    • Constantinus Suur
    • usuvabaduse
    • tnp. Istanbul)
    • aastal langes Lääne-Rooma viimane keiser
    • dominuse (kr.k. isand)
    • koloonid
    • leegionid kaitsesid vaid piire, tagavaravägesid polnud)
    • metropolidid
    • sinoditel
    • Diötsees
    • et räägiks ka Jeesus Kristusest)
    • Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese)
    • jumalariigi saabumisele eelneva viimse kohtupäeva värkikas kirjeldus)
    • piibli
    • dogmaatikale
    • monofüsiitlus
    • askees
    • munkadeks
    • kr.k. claustrum – suletud paik)
    • saj. ida poolt ründasid hunnid. Attila

    Kommentaarid (1)

    gyts profiilipilt
    gyts: aitäh, autor
    15:40 16-10-2018


    Sarnased materjalid

    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    7
    rtf
    Vana-Rooma riigi konspekt
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    24
    pdf
    Rooma-vabariik ja keisririik
    4
    docx
    Kokkuvõte Vana-Roomast
    13
    doc
    Vana-Rooma-konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !