Põhja- ja lõunasild (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

ppt

Emaplaat

Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme­kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma.  Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend­väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada­, rööp­, PS/2 jne)

Arvutiõpetus

22

docx

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM.............................................

Informaatika

13

docx

Emaplaat

Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). o Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb

Elektroonika ja it

18

docx

Arvuti emaplaadid

Joonis 16 ­ ISA ühenduspesa Chipset Chipset määrab ära ka kui palju level 2 cache'i on võimalik kasutusele võtta. Samuti määrab chipset ära selle, kui suure hulga mälu on võimalik cachida. Chipset määrab ära maksimaalse mälu arvuks 20b ja 40b. Millist tüüpi mälu üldse on võimalik vastava emaplaadi puhul kasutada. Määrab ära mälupesade arvu emaplaadil. Kas võib kasutusel olla mälu paarsuskontrolliga või paarsuskontrollita. Chipset jaotatakse kaheks - põhja sild ja lõuna sild (North bridge and South bridge). Kahte andmevahetuskanalit ühendav sild. Mida suurem sild põhja ja lõuna vahel, seda kiiremini andmed jõuavad protsessorisse ja mällu. Chipset kodeerib aadresse. CPU pöördub mällu andmete saamiseks. Chipset tõlgib ära CPU palve. Cache'i saadetakse esimesena. Toimub siinide bufferdamine - chipset omab vastavaid andme buffreid, mida suuremad, seda parem chipset. Joonis 17 - Põhjasild Joonis 18 - Lõunasild Pordid

Arvutite riistvara alused

9

docx

Emaplaat

mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Socektid on tavaliselt protsessori, graafikakaardi, mälude, toiteploki ja muude lisade ühendamiseks. Emaplaadil liikuvat infot kontrollib ja haldab emaplaadi kiibistik. See koosneb tavaliselt ühest/kahest kontrollerist. Klassikaliselt on kontrollereid kaks: põhja- ja lõunasild. Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust. Seda vajavad protsessor, mälu, graafikakaart ja lõunasild. Lõunasild haldab kõik ülejäänud komponentide vahelise suhtluse. Näiteks USB, jadasiin, audio, IDE ja ISA. Selleks, et tagada õige info jõudmine õigesse kohta, on emaplaadil liikluse korraldamiseks võetud kasutusele terve hulk erinevaid parameetreid. Näiteks mäluaadressid, sisend-väljund aadressid

Arvutite riistvara alused

6

odt

Emaplaat

võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Seda tasub tähele panna kui hakata vaatama ühildavust. Tihtipeale on kibistiku puhul tegemist kahe eraldi seisva üksusega mida kutsutakse põhjasillaks ja lõunasillaks. Põhjasild ühendab protsessori väga suurt andmeedastus kiirust nõudvate komponentidega nagu RAM ja graafika kaart(PCI-E või AGP). Lõunasild on ühenduses põhjasillaga ning kannab hoolt tavaliselt aeglasemate siinide eest nagu näiteks PCI, ISA, USB, Ethernet ja muud. Tänapäeval tuleb kiibistike erinevate tootjate käest, näiteks AMD, Intel, Nvidia, Broadcom ja teised. Protsessor paigaldatakse emaplaadi küljes protsessori pesasse. Protsessori pesasi on tänapäeval tohutult ja igaüks neist sobib ainult teatud protsessoritele. Samas saab neid liigitada pinide asukoha järgi

Infoallikad ja infootsing

14

docx

Arvutite riistvara alused

Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti

Operatsioonisüsteemid

9

doc

Arvuti riistvara

Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme­kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend­väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada­, rööp­, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on

Arvutiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)