Põhja-Iirimaa konflikt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

60

docx

Inglismaa ajalugu

Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban; Püha Patrick; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop, Kenti kuningas Æthelberhti; Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud. Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597). Gregorius Suur andis talle ülesande minna Inglismaa ja ristida seal anglosaksist Kenti kuningas Aethelberht, kellest sai ristiusu kaitsja ja levitaja. Püha Augustinusest sai esimene Cantenbury peapiiskop. Bede „Inglismaa rahva kiriku ajalugu“; Bede istus kogu elu kloostris, ei rännanud. Kirjutas kättesaadavate raamatute põhjal Inglise rahva kirikuajaloo. On kõige usaldusväärsem tekst,

Inglise ajalugu

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

1653. aastal saadeti rümbastunud „pikk parlament” laiali, korraldati ka uued parlamendivalimised, kuid valimisõigus anti vaid independentide kogudustele. Mõistagi esindas ka uus parlament üksnes Cromwelli toetavat vähemust. Cromwell ise nimetati eluaegseks lordprotektoriks (Lord Protector). Uus parlament sai tegutseda lühikest aega: 1655. aastal saatis lordprotektor ka selle esinduskogu laiali. Cromwelli positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega mahasurutud Iirimaa ülestõus (1649– 1652) ning Šotimaa liitmine sõjalisel teel Inglismaaga (1650–1652), kukutades võimult Charles II nime all Šotimaa kuningaks valitud hukatud Charles I poja. Rahva hulgas oli äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell äärmiselt ebapopulaarne. Patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui ka tärgeldatud krae kandmine. Lordprotektor ise kolis kuninglikku Whitehalli ja võttis kiiresti omaks õukonna etiketi ja kombed. Kui 3

Ajalugu

52

docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

väikekodaniku elulaad iseloomustab seda ajastut. Briti ühiskonnas kujuneb uut tüüpi suhtumine, et abielu eelduseks on nüüd ka armastus. Õnneliku pereelu pahupooleks on prostitutsiooni levik, mehed otsivad endale bordellid. Juba 19.saj lõpul Inglismaast hakkasid mööduma oma majandusliku potentsiaali poolest USA ja ühinenud Saksamaa, Inglismaa kaotab oma juhtiva positsiooni maailmamajanduses. Juhtivaks tööstusriigiks maailmas on USA ja Euroopas Saksamaa. Jätkuvaks probleemiks on Iirimaa küsimus (Home Rule). Kas Iirimaa peaks saama ennast ise valitseda. Iirimaal maaomanikud on protestandid ja iirlased ise on katolikud rentnikud. Iirimaa küsimuse mitte lahendamise tõttu puhkeb seal suur jama Suurbritannia vastu. Suurbritannia 1870-1914: Olid head lähtekohad: pikaajalised demokraatlikud traditsioonid (parlamentarism ja kodanikuõigused) ning I riik Euroopas ja ka maailmas, kus algas tööstusrevolutsioon. Tegelikult hakkab ta ikkagi selle perioodi vältel ära hajuma

Ajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

70

docx

Nimetu

arvamusega ! - Parlamendi võimu toetasid: Suurkodanuls (City) ja Maaadel ( Gentry) - Komistuskiviks uute riigimaksude kehtestamine (Kelle pädevuses?) - James I soovib toetada Saksamaa protestante ­ vajab lisaraha Sisepoliitililised vatuolud tekkisid: - Usuliste ja poliitiliste eriarvamuste alusel. Laiem kontekst : Inglismaal toimunud Majandusmuutused 2. Charles I (Valitses 1625-49, Hukati) - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja. Areneb avalik konflikt parlamendiga: vajas raha prantuse hugenotide toetamiseks. Areneb avalik konflikt parlamendiga: - 1628 Petition of Rights (Õiguste Petitsioon): · Kinnitas vanad, magna Chartas (suures vabaduskirjas) 1215 kinnitatud kuningavõimu piirangud: 1. Kuningal pole õigust määrata uusi makse ilma parlamendi nõusolekuta 2. Meelevaldsed vangistamised on keelatud - ,,Eleven years tyranny" (1629-40): Parlament laiali, ebaseaduslikud maksud

Kategoriseerimata

89

doc

Ajalugu

Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900.

Ajalugu

44

doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

Kommentaarid (0)