Mass: Ligikaudu võrdne prootoni massiga. Asukoht: Asub aatomituumas. 9. Aine tiheduse mõiste. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Aine tihedus sõltub osakestevahelisest kaugusest ja massist. Gaasi tihedus sõltub gaasi temperatuurist ja rõhust. Gaaside tihedused esitatakse tabelites sageli normaaltingimustel, s.o. normaaltemperatuuril ja normaalrõhul. Tähis: S(roo) Ühik: 1kg/m3(kasutatakse ka 1g/cm3, 1kg/dm3). 10.Rõhu mõiste. Gaasi rõhk on tingitud osakeste põrgetest vastu anuma seina. Mida kiiremini nad liiguvad ning mida tihedamalt neid on, seda suurem on rõhk. Rõhk näitab kui suur jõud mõjub pinnaühikule. Arvutatakse valemiga: p=F/S kus F= jõud N S=pindala m2 p=rõhk-N/m2 s.o. Pa(paskal). 11.Jõu mõiste. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Mõõdetakse Njuutonites. 1N on jõud, millega Maa tõmbab enda poole keha massiga 100g. Jõu tähiseks on F. Jõudu
p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p pinnale mõjuv rõhk, [Pa] A vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] F = mg - pinnale mõjuv rõhu jõud, [N m/s2; m mass (kg); g raskuskiir., (~9,8m/s2)], seadme mehaaniline kasutegur m 10000kg 9,8 mg s 2 = 0,006125m 2 A= = p 2 10 7 Pa 0,8 2) Leian silindri minimaalse läbimõõdu. 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2]
tiheduse suhe puhta vee tihedusse temperatuuril 4 °C. Vee tihedus temperatuuril 4 °C on 999,972 kg/m3 1000 kg/m3 = 1,000 t/m3. Näide 1.1 Puidust pruss pikkusega 6 m, laiusega 0,3 m ja paksusega 50 mm on massiga 60 kg. Arvutada puidu tihedus. Puidu ruumala V = 6,00,30,050 = 0,090 m3. m 60 Puidu tihedus = = = 667 kg / m 3 = 0,667 t/m3. V 0,090 1. Hüdrostaatika 1.1. Vedeliku rõhk Pressure experted by a liquid Rõhu p ühikuks SI süsteemis on paskal Pa, mis on jõud 1 njuuton ruutmeetrile 1 Pa = 1 N/m2. Kasutusel on suuremad ehk kordsed ühikud, sest paskal on liiga väike ühik vedeliku rõhu mõõtmiseks: 1 kPa = 103 N/m2 = 103 Pa; 100 kPa = 1 bar = 105 N/m2 = 105 Pa; 1 MN = 106 N.
kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Tähistatakse F. [ F ] SI = 1 N . Newtoni II seadusest m F = m a tuleneb, et 1 N = 1 kg 1 2 , st 1 N on selline jõud, mis kehale massiga 1 kg annab s kiirenduse 1 m/s2. F Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1
kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Tähistatakse F. [ F ] SI = 1 N . Newtoni II seadusest m F = m a tuleneb, et 1 N = 1 kg 1 2 , st 1 N on selline jõud, mis kehale massiga 1 kg annab s kiirenduse 1 m/s2. F Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1
Klass: Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. rõhk vees. Vesi on teatavasti raskem kui õhk Ning ültasi ei õnnestu vett suure rõhuga kokkusuruda erinevalt õhust, mille maht kahaneb 2 korda kui survet tõsta samuti 2 korda
...................................................... 10 4.3 Lahendus............................................................................................................. 10 4.4 Vastus.................................................................................................................. 12 2 1. ISESEISEV TÖÖ NR.1 1.1 Ülesanne Arvutada rõhk anuma (vt. Sele 1) põhjas barides, kui on antud vedeliku samba kõrgus A=20 m, välisrõhk P1=10 ja vedeliku tihedus p=750 kg/m3 1.2 Lähteandmed Variant 2 Vedelikusamba kõrgus: A=20 m Välisrõhk: P1=12 bar Vedeliku tihedus: p=750 kg/m3 Sele 1 1.3 Lahendus pvedelik Kõigepealt leian vedelikusamba poolt mõjuva rõhu väärtuse. g=9,81 m/s2.
ÜLDMÕISTED 1. Vektor ja skalaar– mis need on, mis on nende erinevused. Näited nende kohta füüsikaliste suuruste seast. Skalaar- Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtustes, näiteks: aeg, mass, intertsmoment. Vektor- suurused, mille iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund, näiteks: kiirus, jõud, moment jne. 2. Tehted vektoritega (sh vektorkorrutis õppematerjalide lõpust). r = a + b liit. lahut. skalaar vektorkorrutis 3. SI ühikud- Ühiku tähis Suurus nimetus Pikkus meeter m Mass kilogram kg
Kõik kommentaarid