Päristuumne rakk (2)

Ehitus
Ülesanne
Tsütoplasma
Poolvedel , peamiseks koostisaineks vesi. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained: polüsahhariidid, lipiidid, valgud , nukleiinhapped , aminohapped nukleotiidid , mono – ja oligosahhariidid , orgaanilised happed . Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid , regulaatorained ning lahustunud gaasid.
Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks, kindlustab nende koostöö.
Tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks
Rakutuum
Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid . Tuumasisene plasma sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid ja kromosoome.
Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees
Rakumembraan
Paksus keskmiselt 0,01 m. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis moodustavad 2 kihti, ja valkudest, mille molekulid paiknevad hajusalt lipiidide peal või vahel. Loomaraku membraan sisaldab kolesterooli
Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest.
Ainete transport läbi raku­membraani:
Aktiivne transport – vajab ATP-energiat ning transportvalke
Passiivne transport – lisaenergiat ei vaja

• Difusioon – soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine ja segunemine
  
• Osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse.
  

Tsütoplasma-võrgustik
Membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.
Jaotub:

• Siledapinnaline – võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid.
  
• Karedapinnaline – võrgustikul paiknevad ribosoomid .
  

Mööda kanalikesi toimub rakusisene liikumine; mitmed ainevahetuslikud protsessid
Siledapinnalise puhul:

• Ensüümid võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist
  
• Ensüümidel toimub varusüsivesikute, lipiidide, bioaktiivsete ainete süntees
  
• Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes
  

Karedapinnalise puhul:

• Ribosoomides toimub valkude süntees.
  

Ribosoomid
Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest. Mõlemad osad sisaldavad rRNA ja valgu molekule.
Neis toimub valkude süntees.
Lüsosoomid
Tsütoplasmas asuvad ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid põiekesed.
Ühed sisaldavad üksnes ensüümvalke; teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme.
Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid, lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure.
Golgi kompleks
Organell , mis koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest, mis on kõik ühendatud membraaniga.
Seal jõuavad lõpule valkude tootmine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.
Osaleb rakumembraani uuendamises, taimerakkudes ka rakukesta moodustamises.
Mitokondrid
Kujult ümar või pulkjas.
Ümbritsetud kahe membraaniga: sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi (harjakesi); välis­membraan on sile ja kattefunktsiooniga.
Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajaliku RNA ja valkude sünteesiks.
Mida rohkem energiat rakk vajab, seda rohkem mitokondreid on.
Raku varustamine energiaga.
Viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine.
Kindlustavad hingamise raku tasandil – toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia .
Tsütoskelett
Niitjatest valkudest võrkjas struktuur tsütoplasmas, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välis-membraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamikku rakuorganelle.
Raku tugi-ja liikumissüsteem
Tagab raku kindla kuju: muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi (selleks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema)

Mõisted:
Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Rakuteooria on kontseptsioon , mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende produktidest.
Ainuraksed on ühest rakust koosnevad organismid. Nt: bakterid , protistid (kingloom, pärmseen)
Hulkraksed on organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust.
Prokarüoot ehk eeltuumne organism, mille rakkudel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel.
Eukarüoot ehk päristuumne organism, mille rakud on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle.
Mükoplasma on mikroorganism , mis on väikseim looduses vabalt elav bakter .
Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, kus leidub arvukalt erinevaid organelle. Peamiseks koostisaineks on vesi.
Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell, mis juhib kogu raku elutegevust, kannab endasi pärilikku infot. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon .
Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA´d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.
Histoonid on peamised kromosoomi valgud, mis kaitsevad DNA´d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida .
Homoloogilisteks kromosoomideks nimetatakse paarilisi