TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant O11MT Pärilikud -ja mittepärilikud haigused inimesel Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 Mis on pärilikud haigused ? Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilistes materjalis . Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt : · Geenmutatsioonid - Väikesed muutused DNA primaarstruktuuris , mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - Muutused kromosoomide pikkused ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid Muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Haiguste jaotus 1
energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 2. inimese põlvnemine-lahknemine inimahvidest. Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega-simpansi ja gorillaga-ühistest eellastest. Inimene kuulub primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed, kus on kolm sugukonda: gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks.
täielik puudus, kujuneb selgete kliiniliste tunnustega pöördumatu kahjustus, mis lõppeb süvenedes surmaga, vitamiin A puhul kuivsilmsus (pimedaks jäämine), hüpovitaminoosi puhul kanapimedus, vitamiin C avitaminoos on skorbuut. (surma põhjus on see, et verevarustus suureneb ja vereringe hakkab üle minema avatuks). Vitamiin D avitaminoos on rahhiit (koljulge kaob ca 2 aastaselt, koljuõmblused kasvavad kokku ca 18). Vitamiinipuuduse põhjused ühekülgne toit, maksa ja soolestiku haigused, kõrgenenud vajaduse mittearvestamine (enneargsed vastsündinud, rasedad, tippsportlased, imetavad emad , vanurid, suitsetajad, anorektikud, tiheda antibiotikumiravi tagajärjel jne). Vitamiinide üleküllus (Hüpervitaminoos) tekib vitamiinipreparaatide väärkasutamisel, ohtlik on rasvlahustuvate viamiinide üleküllus, kõige ohtlikum vitamiin D üleküllus (tugev eksogeenne hormoon), keerab neerud perse
21 nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad Sümbiondid. Sümbioos taimede, loomade ja seentega: Inimese nahal ja sooltes Liblikõieliste taimede juurtel- mügarbakterid. Taimtoiduliste seedeelundkonnas tselluloosi lagundajad. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora. Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele Stimuleerib antikehade teket Bakterid sünteesivad vitamiine. Patogeensed bakterid. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja
+ Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. (Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks) + Kasv - Organismi mõõtude pöördumatu suurenemine, eesmärgiks saavutada paljunemiseks vajalkud mõõtmed. Elusorganismide kasv põhineb ainevahetusel ja toimub läbi rakkude arvu suurenemise. + Kohanemine ja Kohastumine. a) kohastumine - Pärilikud muutused, mis aitavad organismidel sobituda elukeskkonda. Tekkinud evolutsiooni vältel. N : Kalade kohastumused eluks vees. Kohastumused iseloomustavad isendite rühma. b) Kohanemine - Organismi poolt elu jooksul omandatud tunnused, mis ei pärandu järglastele. N: Tressur või keele oskus. Kohanemine on iseloomulik üksikisikule. + Areng - Protsess, mille tulemusena muutub organismi ehitus keerulisemaks ja muutub organismi elutalitus
Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83
ga. MBL-i koostoime MASP ja MASP2 on homoloogne C1q mõjuga C1r ja C1s-le, mis juhib klassikalist rada antikeha sõltuvale aktivatsioonile. Esineb komplemendi puudulikkust. … Lugu on sarnane klassikalisele, aga antikehi vaja pole, on siis kaasasündinud immuunsuse tähtis osa. 11. Autoinflammatoorsed protsessid. Autoinflammatoorsete sündroomide korral = TNF retseptoriga seotud perioodiline sündroom, podagra, Crohn’i tõbi - on monogeensed või polügeensed haigused Autoinflammatoorsed protsessid tekivad liigse loomuliku immuunvastuse korral – põhjuseks spontaanne põletik, mis mõjutab mitmeid organeid. Põhjused võivad olla geneetilised – on nii monogeenseid kui polügeenseid. Haiguseid: Chron’s disease, psoriaatiline artriit Autoinflammatoorsete protsesside korral on DAMPide ja PAMPide tundlikkus ülene, või üleaktiivne, mille tulemusena on kontrollimatu tsütokiinide vahendatud põletik. 12
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
Kõik kommentaarid