Pärilikkuse seaduspärasused (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks kasutas G Mendel oma katsetel herneid?
Millistest genotüüpidest tulenevad ABO-süsteemi vererühmad?
Millistel tingimustel kehtib Morgani seadus?
Miks tekivad aheldumisel vead?
Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid millistes autosoomid?
Kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu?
Miks ei saa pidada X ja Y kromosoome homoloogilisteks?
Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas?
Miks on inimese pärilikkuse uurmine raskem võrreldes teiste organismidega?
Miks enamik mutatsioone esinevad varjatud kujul?

Lõik failist

Kordamine kontrolltööks ja riigieksamiks: Pärilikkuse seaduspärasused

Mõised:

Hübriid – järeltulija
Monohübriidne ristamine – ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest
Alleel – sama geeni erinevad vormid ( retsessiivne , dominantne)
Dominantne tunnus – tunnus, mis heterosügoorses olekus avaldub
Retsessiivne tunnus – alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu
Homosügootsus – vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel
Heterosügootsus – vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid
Intermediaarsus – heterosügootse taime puhul esineb vahepealne tunnus
Polüalleelsus – tunnus, mille määramisel esineb rohkem, kui kaks alleeli. Nt vererühmad (Ia,Ib,i)
Dihübriidne ristamine – ristamine, kus vanemad erinevad kahe tunnuse poolest.
Aheldunud pärandumine – tunnused päranduvad järglastele koos.
Sugukromosoomid – 23 paarist 1 paar määrab ära inimese sugu
Autosoomid – 23 paarist 22, mis määravad ära ülejäänud inimese tunnused
Daltonism – esile kutsub X kromosoomis olev retsessiivne alleel. Värvipimedus.
Hemofiilia – ka retsessiivne X kromosoom põhjustab. Vere vähene hüübivus
Suguliiteline geen –geen, mis on mõlemal sool ja seetõttu ka kontrollib mõlemal sool sarnaseid tegureid
Suguliiteline haigus – haigused, mida põhjustavad X kromosoomid
Pärilik muutlikkus – vanemate kromosoomide kombineerumisel toimuvad muutused
Kombinatiivne muutlikkus – vanemate kromosoomid kombineeruvad
Mutatsioon – juhuslikut muutused genotüübis
Modifikatsioon – geenide ja keskkonna koosmõjul määratud tunnused
Mutageen – mutatsioone esilekutsuv tegur
Somaatiline mutatsioon – keharakkudes tekkinud mutatusioone nimetatakse somaatilisteks
Generatiivne mutatsioon – mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes jja kandub edasi järglastele.
Reaktsiooninorm – organismil tegurid, mis muutuvad mingis kindlas vahemikus ( kehamass , silmade suures, juuksekarva paksus)

Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel järgmistel teadlastel

G.Mendel – uuris hernestel tunnuste pärandumist
T.H. Morgan – ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos. (uuring äädikakärbestel)

Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid ?

Ei nõua kasvatamisel palju, palju järglasi, tunnused lihtsalt jälgitavadkatsed lubatud, isetolmlevad.

Sõnasta Mendeli I, II, III seadus.

I seadus : homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
II seadus : homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toumub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
III seadus : homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavael vabalt.

Millistel tingimustel saadakse Mendeli II ja III seadusele vastavad fenotüüpide arvulised lahknemissuhted?

Tunnuseid määravad geenid asuvad erinevates kromosoomides.

Too näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest.

Varrane kiilaspäisus – normaalne juuksekasv
Pruun juuksevärvus – blond juuksevärvus
Pruunid silmad – sinised või hallid silmad

Oska lahendada ülesandeid Mendeli seaduste kohta.

Millistest genotüüpidest tulenevad ABO-süsteemi vererühmad? Oska lahendada vererühmade ülesandeid.

IA, IB, i

Nimeta 3 põhjust, miks on äädikakärbsed muutunud geneetikute katsetes lemmikobjektideks.

Paljunevad kiiresti
Kergesti peetavad
Hästi uuritavad
Katsed lubatud

Millistel tingimustel kehtib Morgani seadus? Sõnasta Morgani seadus.

Kromosoomides olevad geenis päranduvad järglastele edasi koos.
Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos.

Miks tekivad aheldumisel vead?

Kromosoomide ristsiire, meioosil tekkinud vead kromosoomis.

Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid, millistes autosoomid?

Kõikides keharakkudes paiknevad mõlemat sorti kromosoomid.

Kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu?

Kui munaraku viljastab X – kromosoomi sisaldav sperm , siis sünnib tüdruk ja vastupidi.

Miks ei saa pidada X ja Y kromosoome homoloogilisteks?

Kuna ainult vähesed geenid nendes on sarnased.

Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas?

Kuna neid haigusi määrab retsessiivne X kromosoom vaid ja Y ei mõjuta seda.

Oska lahendada ülesandeid suguliitelise pärandumise kohta.

Miks on inimese pärilikkuse uurmine raskem võrreldes teiste organismidega ?

Paljuneb aeglaselt, katsed ei ole lubatud.

Mutatsioonide liigiid ja nende olemus, tagajärjed?

Geenmutatsioonid – muutused DNA primaarstruktuuris (muutub 1 nukleotiidipaar), võivad tekkida uued alleelid – põhjuseks vead replikatsioonil – kui avalduvad, siis võivad tekkida mitmesugused ainevahetushaigused.
Kromosoommutatsioonid – muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris – põhjuseks vead mitoosil või meioosil – mitmesugused pärilikud haigused ja väärarengud.
Genoommutatsioonid – muutub homoloogiliste kromosoomide arv (üksikute kromosoomide arvu muutus, kogu kromosoomistiku kordistumine) – põhjuseks vead meioosil või mitoosil – mitmesugused pärilikud haigused ja häbled (downi sündroom – 21 kromosoomipaar kolmekordne )

Mutatsioonide põhjused. Vastatud 18 küs all.

Miks enamik mutatsioone esinevad varjatud kujul?

Too näiteid kitsa ja laia reaktsiooninormiga tunnuste kohta.

Lai – kehamass
Kitsas – silmade suurus, juuksekarva paksus.

Ühe- ja erimunakaksikute olemus.

Ühemunakaksikutel tekivad erinevused keskkonnatingimuste tagajärjel.
Kahemunakaksikute erinevus tekib juba eri spermi ja munaraku olemusest.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

101 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ellerenno Õppematerjali autor

kordamisküsimused ja vastused kontrolltööks ja riigieksamiks valmistumisel selle osa kohta

hübriid sugukromosoomid

Sarnased õppematerjalid

doc

Muutlikkus

Spotaansed,induteeritud mutatsioonid,mutageenid,kantserogeenid,generatiivsed mutatsioonid(päranduvad sug.paljunemisel),somaatilised mutatsioonid(vegetatiivsel) GENEETIKA JA MEDITSIIN *kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsesiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse esinemise(kurtus, lühinägevus,hemofiilia,daltonism) *mutatsioonid sugurakkudes(downi sündroom) päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Geenifond-liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum. Geenmutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Generatiivne mutatsioon Genoomutatsioon Indutseeritud mutatsioon- kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod- päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine

Bioloogia

docx

Pärilikkuse mõisted

26.genotüüp – isendile omane geenide ja alleelide kogum 27.fenotüüp – isendil avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna toimel nt. Juuksevärvus, silmavärv NIMETA 1.Põhjusi, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks – 1.aastane taim, isetolmleja, on kindlalt välja kujunenud tunnused, mille pärandumist saab jälgida 2.Põhjusi, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks – neil on vähe kromosoome, neil on selgelt väljendunud pärilikkuse tunnused (nt silmavärvus, kehavärvus, tiivapikkus), nad paljunevad kiiresti, neid on odav ja hõlbus laboris kasutada 3.Inimesel esinevaid dominantseid tunnuseid – põselohud, tömp pöial, varane kiilaspäisus, pruun juuksevärvus, normaalne kuulmine, tedretähnid 4.Inimesel esinevaid retsessiivseid tunnuseid – blond ja punane juuksevärvus, kurtus, lühi- nägelikkus, hallid ja sinised silmad 5.Meetodeid, mida saab kasutada inimese geneetikas – genealoogiline meetod: võte, mida

Geneetika

docx

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179

Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. 6. Millist alleeli nimetatakse do

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA - GENEETIKA

Replikatsioon - rakutuumas toimub DNA süntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Meioos - (sugu)rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda Mitoos - eukarüootse (päristuumne) raku jagunemine, kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel võrdselt Mendeli seadused 1. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel G. Mendelil? 1) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused 2) Tegi sadu ristamisi 3) Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene või kromosoome 2. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? Millised elusorganismid sobivad pärilikkuse uurimiseks kõige paremini? 1) Sest hernestel olid selgelt eristuvad tunnused, isetolmlejad. 2) Kiire paljunemine, palju järglasi, selgelt väljenduvad dominantsed ja retsessiivsed tunnused, kromosoomid hästi jälgitavad, lihtne laboritingimustes kasvatada. 3. Sõnasta Mendeli I, II ja III seadus

Bioloogia

docx

Pärilikkus

PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees

Bioloogia

doc

Geneetika

Kordamine Geneetika 1. Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot - vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Monohübriidne ristamine - vaadeldakse ühe tunnusepaari pärandamist Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades

Bioloogia

doc

Pärilikkus - 81 mõistet

konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. Geenmutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Generatiivne areng organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine.

Bioloogia

xlsx

Bioloogia - pärilikkus

III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees transkriptsioon on protsess, kus kirjutatakse geenilt saadud info RNA-le transatsioon-kantakse info üle mRNA-lt nukleotiidide järjestusena valgu sünteesi tähistavad kolm koodonit UGA, UAA, UAG Monohübriidne nim. ristamine mille puhul vormid erinevad ühe tunnuse poolest allelid ühe geeni erivormid

Bioloogia

Rohkem sarnaseid