Pärandkooslused eksam (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

28

docx

Pärandkoosluste eksam

Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka

Pärandkooslused

11

docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad

Pärandkooslused

9

docx

Referaat Pärandkooslused

(Luhamaa, H. jt. 2001.) Rannaniidud Rannaniidud tekivad madalatele merekallastele, kus merevee ja karjatamise mõju tekitavad soolalembesed taimekooslused. Olenevalt mere kaugusest võib taimestikus eristada kolme vööndit. Subsaliinsed taimekooslused asuvad hüdrolitoraalis. See ala on alaliselt või pikka aega üle ujutatud ning taimede alumised osad on alaliselt vees. Subsaliinsetel rannaniitudel on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne rannikuvöönd. Siin on kõige tavalisemad rannika-tuderloa, punase aruheina ja hariliku pilliroo taimekooslused. Tavapäraste põllumajandustavade hülgamise tõttu on pillirooalad jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on suprasaliinsed kooslused, mis on vähem soolased, aga elustikult mitmekesisemad.

Keskkond

6

doc

Pärandkooslused

Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused

Keskkond

14

pptx

Puisniit

ja loomadel võimatu seal elada Osakaal Eesti looduses Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammipuisniite Eesti muudes osades. Puisniidud teeb väärtuslikuks nende kõrge liigirikkus. Seitsmel LääneEesti puisniidul on kirjeldatud üle 60 liigi ruutmeetril. Puisniidul kui pärandkooslusel on väga oluline tähendus Eesti rahvuskultuuris. Haruldane/kaitset vajav või kaitse all olev kooslus ? Viimase 70 aastaga on puisniitude kogupindala vähenenud peaaegu 1000 korda. Peamised tegurid, mis põhjustavad puisniitude kadumist: maaelanikkonna kahanemine ja linnastumine põllumajanduse muutumine 2010. aastal taotleti Eestis toetusi vaid 703 ha puisniidu hooldamiseks. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing Eesti kaitsealused puisniidud: Laelatu puisniit, Nedrema puisniit,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

6

doc

Puistu ehk puisniit

kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule on mitmeid hooldatavaid Puisniite Matsalu looduskaitsealal ­ Matsalus, Kirikukülas, Penijõel, Keraveres, Haeskas ja Puises. Laelatu puisniit Mõnekümne hektari suurune taastatud pool-looduslik kooslus, kus on varjul ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki, palju haruldasi taimeliike (sealhulgas 23 liiki orhideesid) ning liigilise mitmekesisuse Euroopa rekord. Siit võib leida kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab kuni 76 liiki soontaimi. Vanasti niideti heina tervel puisniidul ­ ligi 150 hektari ulatuses, ent juba aastakümneid pole sellel paigal enam mingit majanduslikku tähtsust. Loomad ja linnud Varakevadel ja sügisel kogunevad lahesoppidesse ja tammi äärde väike- ja lauluikede salgad,

Eesti loodus ja geograafia

8

doc

Referaat Niit

Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkamad. Toiduahel; kurereha-jänes-rebane kurereha-kimalane-ämblik  KASUTATUD KIRJANDUS 1. ''Läänemaa teejuht'' Marko Valker, 2005 Tallinn 2. 3. 4. ''Eesti looduse vägi'' Hendrik Relve,2008 Tallinn 5. Loodusõpetus 6. klassile, 2 osa, K.Lepasaar, R.Kuresoo, T.Kuresoo, 2006 Tallinn 6.

Loodusõpetus

54

docx

Biotoopid

 graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised)  puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi:  •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse)  •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne

Bioloogia

Kommentaarid (0)