Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Päikesesüsteemi väikekehad.

Asteroidi langemine tiheda asustatusega piirkonda tähendaks miljonite inimeste hukkumist ja tõsist ohtu elukeskkonnale Maal; seetõttu jälgitakse väikeplaneetide liikumist erilise hoolega; Maad ohustada võivad objektid on kõik arvel ja nende orbiite kontrollitakse pidevalt. Ootamatult ilmuva asteroidi leidmiseks kasutatakse lisaks tavalistele teleskoobivaatlustele ka radarsüsteeme. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus. Kirjelda tema liikumist. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub

Füüsika

3

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof

Füüsika

2

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

kõigist avastatud väikeplaneetidest. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwoodi augud. Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. 2. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub

Füüsika

10

doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest.

Füüsika

11

doc

Nimetu

Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest.[ 1 ] H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad · tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel 4 Pilt 2

Füüsika

2

doc

taevakehad

Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub

Astronoomia

2

rtf

Nimetu

läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum. 2. Komeedid. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva udulaiguna. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale.Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba

Kategoriseerimata

15

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

....................................................lk 13 5. Kokkuvõte....................................................................................lk 14 6. Kasutatud kirjandus........................................................................lk 15 2  1. Sissejuhatus Järgnevas referaadis uurin ma rohkemat Päikesesüsteemi väikekehade kohta. Väikekehasid on mitmeid ja kõik need on omamoodi ohtlikud Maale. Kõik need väikekehad on minevikus põhjustanud ohtu ja võivad teha seda ka tulevikus tabades Maad. Tehes seda referaati, uurin ma välja kuivõrd ohtlikud on Päikesesüsteemi väikekehad ohtlikud Maale 3  2. Asteroidid 2.1 Mis on asteroidid?

Füüsika

Kommentaarid (1)